Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kellel on tänases Eestis hea elada? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellel on tänases Eestis hea elada?

Lõik failist

Kellel on tänases Eestis hea elada #1 Kellel on tänases Eestis hea elada #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiinalesk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Aasta kõige soojemal ajal, suvel, on valida paljude rocki, folgi ja džässmuusika festivalide või kontserdite vahel. Kõige tuntuimad festivalid on Roskilde Festival, Skanderborg Festival, The Folk Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz Festival. (Mis on Taani kultuur? 2015) 1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani haridussüsteem paneb rohkem rõhku grupitööle, eneseväljendamis- ning esinemisoskusele, see-eest vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Erinevalt Eestist, kus domineerib peamiselt faktipõhine õpe ning pannakse rõhku teadmiste kontrollimisele (Vikipeedia, 2015). 7

Geograafia
thumbnail
21
doc

Island

riietusruumides on ainult nagid ja lahtised riiulid, ei mingeid lukustatud kappe ega jala ümber käiva rõngaga võtmeid. Suplemise ajaks jätsime neisse oma fotoaparaadid, dokumendid, krediitkaardid ja rahatagavara. Islandi mõistes Cargobuss (pakivedu liinibussiga) käib nii: kaugliinibuss peatub teeotsas (isegi teisel pool teed), avab pakiruumi ja viskab paki teeveerde maha. Seejärel sõidab buss minema, tundmata vähimatki huvi, mis saab teetolmu jäänud pakist. Sooja vee maa Kui Eestis suplevad inimesed sooja ilmaga külmas vees, siis Islandil supeldakse külma ilmaga kuumas vees. Ujula, enamasti väliujula, on igas külas. Vesi on seal 30­40 kraadi soe. Nn kuumaveepottides (inglise keeles hot pot) on vesi umbes 40 kraadi ja enamgi, ujumisbasseinis on temperatuur veidi madalam, nii 35 kraadi. Matkalt koju saabudes oli raske mõista, kuidas 23-kraadises vees supelda saab. Suurim katsumus ujumamineku puhul on riietusruumist vette sööstmine ja vastupidi.

Geograafia
thumbnail
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Alustades ise äritegevust, peab kõik otsused siiski läbi mõtlema ja ühtegi mõtlematut tehingut ei tohi teha. Ettevõtte tugevus sõltub heast juhist ja töökollektiivist, kes suudavad firmat vee peal hoida ja teha õigeid otsuseid. Igal alal on tihe konkurents ja kõik ettevõtted konkureerivad omavahel. Tihe konkurents on teinud tänapäeva äritegevuse keeruliseks. Ettevõtjale omased jooned on tavaliselt sarnased juhiomadustega ning enamasti on tegemist loovalt mõtlevate inimestega, kellel on kõrge saavutusvajadus. Neile meeldib algatada uusi projekte, ettevõtteid, otsida uusi võimalusi, nad on teotahtelised ja suudavad näha tervikpilti. Ettevõtja peab olema valmis võtma riske ja vastutama oma majandustegevuse eest, ta on inimene, kes suudab uue idee edukalt ellu viia. Kuid tüüpilist ettevõtjat iseloomustavad isikuomadused ei ole alati need, millest piisab selleks, et alustada ettevõtjana ja olla oma tegevuses edukas. Vaja on ka ettevõtlusjulgust ja tugevat eneseusku.

Turundus
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15

Asjaajamine
thumbnail
64
pdf

Inuaki – reptiil minu sees

takse ja tal on olemas kõik, mis on hädavajalik. A: Kas teil on valitsejad? D: Omamoodi jah. Iga 260 pöörde järel valitakse valitseja ja 12-liikmeline nõukogu. Nagu valimised Maal. Ainult mitte kedagi ei valita mitu korda järjest. Kui keegi on valitud, siis ei saa ta enam ei valitsejaks ega nõukogu liikmeks. See võib juhtuda ainult peale seda, kui iga planeedi elanik on osalenud juhtimises. Sel puhul, et uuesti valitsejaks saada, on vaja elada järgnevad 5200 pööret. A: Ilmselt on see hea töö! D: Jah! Igaüks tegeleb sellega andunult ja optimismiga. Aga kui tahad, et kõik oleks hästi, siis see ka juhtub! A: Kas teil lapsi on? D: Jah, kuid teistmoodi. Kui sätestatakse, et on vaja uusi jõude, leitakse soovijad ­ nad viljastavad embrüosse ja järglased kasvavad spetsiaalses suurepärases läbi- mõeldud kohas, kus nende areng on optimaalne. See on kui lastekodu, ainult et siin on neil olemas kõik vajalik

Geograafia
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse. Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis. 7 Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160). Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiizikates allikates. Suured reklaamiandjad mõjutavad lehe sisu. Raha võimaldab oma firmat tutvustada ja ajalehed saavad sellest ainult kasu, kui suurfirmad neisse investeerivad. Seetõttu võivad lehes ilmumata jääda need uudised, millel on uudisväärtus. Kuid ikkagi valitakse teemad, mis ajalehe läbimüüki suurendavad. Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist

Eesti keel
thumbnail
56
docx

Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel

koordinatsioonihäired, amputatsioon, aju- ja selgrootraumad. Omaette rühma moodustavad liikumispuueteni viivad haigused, mille seast osad võivad olla progresseeruvad. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. (www.elil.ee) Esiteks tahaks tõsta esile ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täieliku osalemise ühiskonna elus teistega võrdsetel alustel (Sotsiaalministeerium, 2010). Teine oluline allikas, meditsiinilist ja sotsiaalset lähenemist ühendav Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt arendatud Rahvusvaheline Puuete, Vaeguste ja

Sotsiaalteadused
thumbnail
66
doc

Kriminoloogia konspekt

Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude. Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal- ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi preventsioonimeetmeid. Need paradigmad täiustavad teineteist. Kriminoloogiateadus Eestis 1920-1940 ­ episoodiliselt, ülikoolis polnud. Prof. Kadari arvas selle abiteaduse hulka. Ta peab kriminoloogia osadeks kriminaalpsühholoogiat, kriminaalantropoloogiat, kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat. Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid, statistikat. 1920-1930 ­ uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi. 1960 ­ sündis teadus ja õppedistsipliin TÜ-s (see oli normativistliku põhikoeta empiiriline teadus lähtuvalt NL-st)

Sissejuhatus õigusteadusesse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun