Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kel võim, sel vesi (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kel võim, sel vesi
Postimees
27. veebruar 2015 23:59
Kui tavaliselt seostatakse riikide võimu majanduse või sõjandusega, siis nüüd mängib üha olulisemat rolli keskkond. Ilmekas näide on Hiina oskus oma tahe mängleva kergusega Mekongi jõe jagamisel läbi suruda ning nõrgemad naaberriigid vee pärast tülli ajada.
Keskkonnaküsimused haaravad üha suurema tüki riikide välis- ja julgeolekupoliitikast, mistõttu tuleb riigijuhtidel sageli tülikaks peetud teemaga tahes- tahtmata aktiivselt tegeleda. Kliimamuutuse ja jätkusuutlikkuse kõrval on oluliseks teemaks tõusnud vesi. Eestis ei pruugi me küll kraanist vabalt voolava sinise kulla väärtust tajuda (kuigi meilgi on veevarustusega probleeme), aga maailma eri paigus on veest saanud tõsine mureallikas ning isegi konfliktide ajend .
Kui esimesed teadaolevad veekonfliktid lahvatasid Sumeri linnriikide vahel juba enne meie aega, siis suuremat tähelepanu on teema saanud üsna hiljuti , kui hakkasid levima muresõnumid veest kui tuleviku sõdade põhjustajast. Tegemist ei ole aga ainult üksikute väljaütlemistega. Vastupidi – hoiatavaid artikleid ilmub kui seeni pärast vihma, igal aastal tähistatakse ülemaailmset veepäeva, peetakse konverentse, filmitakse sadu dokumentaalfilme ning meie põhjanaaber Emmi Itäranta on kirjutanud põneva ulmeromaani «Vesi mäletab», kus kirjeldab maailma pärast vee nimel alanud maailmasõda .
1990. aastate lõpus tekkis teadlaste vahel suur lõhe , kui ühed hakkasid pidama vett oluliseks rahvusvaheliste pingete tekitajaks ning teised vaidlesid vastu, et sellised konfliktid lahendatakse juba eos rahumeelsel teel. Vastandlike teooriate ja lähenemiste virvarris on keeruline leida üht tõde, kuna mõlema poole argumendid näivad mõistlikud.
Ometi võime ennekõike Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias piiriüleste veekogude jagamisel märgata pingelisi noote . Kuigi arengumaad on eriti haavatavad, on see oluline küsimus kogu maailma jaoks, kuna koostööd nõudvaid rahvusvahelisi veekogusid on kõikjal. Tasub vaid mõelda Eesti-Vene riigipiiri peale, mis kulgeb 80 protsendi ulatuses mööda vett. Loodame, et praeguse Eesti-Vene ühiskomisjoni iga-aastane üks kohtumine on piisav viljaka koostöö edendamiseks ning mõni aasta tagasi ilmunud hoiatavad uudised vaidlustest Gazpromi tütarfirmaga Narva veehoidla tammi üle jäävad vaid erandiks.
Kui vee jagamine võib probleeme tekitada juba kahe riigi vahel (nagu on näha India ja Pakistani suhetes), siis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kel võim-sel vesi #1 Kel võim-sel vesi #2 Kel võim-sel vesi #3 Kel võim-sel vesi #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olendinnu Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
343
pdf
Maailmataju uusversioon
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
1072
pdf
Logistika õpik
281
docx
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
99
rtf
Põllumajandusega seotud seadused
117
doc
Aforismid
0
docx
A dumas Kolm musketäri terve raamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun