Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keila jõgi (0)

3 HALB
Punktid
Keila jõgi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marleenabel Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Keila jõgi

Keila jõgi Veekogu, mille mina valisin, mis asub minu kodukandis, on Keila jõgi. Keila jõgi asub Tallinnast 20 kilomeetrit läänes. Tema nimi on tulnud sellest, et kõige suurem linn, mille idapiiriks ta on, on Keila. Ta läbib kahte maakonda Harjumaad ja Raplamaad. Keila jõgi läbib suurematest kohtadest Kohilat, Kiisat, Keilat ja Keila- Joad. Keila jõgi asub Soome lahe vesikonnas ning on seal suurim jõgi. Ta algab Kuimetsa külast 5 kilomeetrit lõuna-kagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 kilomeetrit ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 meetrit ja suudmes 0 meetrit. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine.

Geograafia
thumbnail
4
odt

Jägala jõgi

Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0,

Geograafia
thumbnail
1
doc

Väike emajõgi

Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s).

Geograafia
thumbnail
4
doc

Keila- Joa mõis

Kasutatud Kirjandus: http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/arhitektuur_a_historitsism_keilajoa_1.html http://mois.ee/harju/keilajoa.shtml KEILA-JOA Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Keila- Joa mõis 17. sajandil. 1827. a omandas selle Alexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila-Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa juurde

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Keila-Joa mõis

mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (1808­1882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (1870­1940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne

Kunstiajalugu
thumbnail
2
rtf

Jägala jõgi

külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.

Eesti veed
thumbnail
18
docx

Jägala ja Keila jõed ja joad.

TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik................................................

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil ­ kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma ­ mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler ­ uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi ­ magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts ­ magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.

Eesti loodusgeograafia



Lisainfo

218-sõnaline minireferaat Keila jõe kohta

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun