........................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord 1.Sissejuhatus...........................................................................................3 2.Töökeskkond.........................................................................................4 2.1 Füüsikalised ohutegurid.................................................................4 2.1.1 Külmumine......................................................................4-5 2.1.2 Sügav külmumine...............................................................5 2.1.3 Kuumakahjustused..............................................................5 2.1.4 Kuumakrambid....................................................................6 2.1.5 Kuumarabandus...................................................................6 2.1.6 Uppumine.............
14.KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMISE TUNNUSED • Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. • Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. • Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. • Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: • Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. 17 @MaOlemaInimene annaabi.ee LOGO • Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. • Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus.
3) Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. - Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. - Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. - Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. - Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. Tegutsemine külmumise korral - Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. - Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. - Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. - Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. - Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi.
· Rasked teadvushäired (kooma) Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. 7.1. KÜLMUMINE · Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. · Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. · Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. · Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. 15 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Tegutsemine külmumise korral: · Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. · Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb
Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMINE Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi.
saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külgeära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 510 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud! Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks.
· Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi! Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid. Sageli määrab esmaabi kvaliteedi oskus mobiliseerida endale stressis kõrvalseisjate seast abilisi. 2. Abikutse Helistada hädaabinumbril 112! Anda teada · Mis juhtus? · Kus juhtus? · Millal juhtus? · Kellega õnnetus juhtus? · Mis seisundis on kannatanu?
Kõik kommentaarid