Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kehakunst (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks just nabarõngas ?
 
Säutsu twitteris
Jõhvi Vene Gümnaasium
Kehakunst.
Tätoveerimine ,
Augustamine .
2012
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................................3
1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4
1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4
1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11
1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12
1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13
1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohud................................................................................13
1.3. Tätoveeringute eemaldamine.................................................................................14
1.3.1. Meetodid tätoveeringute eemaldamiseks...............................................................14
1.4. Tätoveeringute tähtsus...........................................................................................16
1.5. Tatoo ja religioon ...................................................................................................17
2.Augustamisest...................................................................................................................18
2.1. Augustamise ajalugu..............................................................................................18
2.2. Nina augustamine...................................................................................................18
2.2.1. Septum ....................................................................................................................20
2.3. Keele augustamine..................................................................................................21
2.4. Kõrvade augustamine.............................................................................................22
2.5. Naba augustamine...................................................................................................23
2.6. Huulte augustamine................................................................................................25
2.7. Kõrvade venitamine ................................................................................................26
2.8. Kulm .......................................................................................................................27
2.9. Bridge .....................................................................................................................29
2.10.
Nibu ........................................................................................................................29
2.11. Elementaarne hooldus ............................................................................................32
2.12. Valu roll..................................................................................................................33
3. Kokkuvõte.........................................................................................................................35
4. Kasutatud kirjandus...........................................................................................................36
Sissejuhatus
Inimene on ainus olend, kes teadlikult eristab ennast ja oma keha. Seetõttu saab nahk erilise tähenduse – see on viimane kiht, mis eristab inimest välisest ilmast . Nahk on piir mis määrab minu ja mitte-minu, oma ja võõra. Seega on nahk omamoodi semiosfäär – kiht või filter, mis ühtaegu eristab inimest muust ilmast, ent samas kannab endal ja endas märke inimise suhtest välisesse, tema kuuluvuse, eneseteadvuse ja loomingulisuse tähistusi. Nahk on inimese kõige suurem ja tundlikum organ ning füsioloogilises mõttes tõesti tõlkefilter välise ja sisemise vahel. Inimene tuleb ilmale paljalt ning veedab siis pea terve ülejäänud elu, et end dekoreerida, maskeerida, muuta, kohandada ja muundada – riided, kosmeetika, ehted , soengumood ja parukad, tätoveeringud , kehamoonutused jne.
Darwin on öelnud, et inimene imetleb ja laiendab seda, mida loodus talle on andnud. See kehtib nii geograafiliste territooriumite, looduse ja omandi suhtes kui ka isikliku ruumi köige isiklikuma ruumilise üksuse osas, mis meil on — meie kehad. Kui asi puudutab meie kehasid, siis inimene mitte ainult ei laienda seda, vaid täiesti readlikult ja tahtlikult moonutab, sageli äratundmatuseni, torkab läbi ja põletab, armistab ja väänab ning talub vabatahtlikult ja isegi teatud uhkusega seda valu, mis keha sellise kohtlemisega kaasneb. Selle valu mõttekus seatakse harva kahtluse alla, kuigi valu ei ole üldjuhul eesmärk omaette .
1.Tätoveeringutest
1.1. Tätoveerimise lühiajalugu
Kahjuks me ei tea, kust tätoveerimine pärit on või millal see algas, sest enamikku kehakunsti vorme käsitlevad ajaloolised ja arheoloogilised allikad on ebatäielikud. Kuigi skelett võib olla säilinud kümneid tuhandeid aastaid fossiilsetes vormides, säilib inimese nahk vaid tahtliku või juhusliku mumifitseerumise korral. Arvestades vajamineva tehnika lihtsust ning arvukaid tõendeid tätoveerimisest üksteisest kaugel asuvais paikades, siis tõenäoliselt arenes tätoveerimiskunst iseseisvalt paljudes erinevates kohtades. Me teame ka seda, et mõnedes maailma paikades levis see rahvaste seas, kes olid üksteisele väga lähedal. Siinse peatüki eesmärk on tutvustada selle ulatusliku teema sügavust ja mitmekülgsust.
Kõige varasemad tõendid tätoveerimisest on ka kõige ebaselgemad. Artefakte, mis leiti arheoloogilistel kaevamistel ning mis pärinevad hilisemast kiviajast Euroopas (38 000 kuni 10 000 a eKr), on tõlgendatud kui torkeriistu ja pigmendi mahuteid. Teravad luust nõelad , mida võidi kasutada naha läbistamiseks, võisid olla ka teiste eesmärkide tarbeks, näiteks üldkasutatavad naasklid. Koos nende luust tööriistadega on leitud väikesi savi- ja kivikujukesi, millele graveeritud mustrid võivad märkida tätoveerimist. Samuti võib olla mõeldav, et luust tööristu kasutati savikujukeste modelleerimisel. Arvestades kunstilist töötlust ja taset, mis on omased kivijale (nagu Lascaux’ tuntud koopamaalingutel), siis on loogiline oletada, et paleoliitikumi inimesed praktiseerisid tätoveerimist.
Tätoveeritud muumiad pakuvad varaseimat konkreetset tõendusmaterjali tätoveeringuist ning neid on leitud maailma eri paigust, Nuubiast Peruuni. Mõned neist kõige tähelepanuväärsematest tätoveeritud inimestest on saanud kuulsaks mitte ainult oma tätoveeringute poolest, vaid ka nende avastamise erakordsete asjaolude tõttu. Tõenäoliselt on neist tuntuim pronksiaja mees, keda teatakse kui Otzi pärineb umbkaudu aastast 3300 eKr. Ta nahal esines selgeid märke mitmes piirkonnas paiknevaist sinistest tätoveeringuist: paralleelsete joonte kogumid selja nimmepiirkonnas ja ka pahkluudel ning ühe põlve sesseküljel asuv rist . Nende märkide eesmärk on ebaselge , ent on oletatud, et need võisid olla rahvuse märkijaks või tähistajaks, teine võimalus on, et need toimisid ravina haiguste vastu, mis jätsid mehe luudele . Kahekümne esimesest Egiptuse dünastiast (2160-1994 a eKr) pärit naist nimega Amunet, jumalanna Harhori preestinnat Teebas, oli tätoveeritud paralleelsete punktiridadega. Mõned neist tätoveeringuist on õlavatel, kuid enamik paikneb kõhul kaare- ja ellipsikujuliste joontena naba all – seda mustrit on peetud sensuaalseks. Võimalik, et mõned kõige suurejoonelistmatest tätoveeritud muumiatest on pärit rauaaajastu Siberist , Pazõrõki kultuurist, kes kujutasid endast rühma rändatsnikke, jahimehi ja sõdalasi, kes elasid stepis kuuendast kuni teise sajandini enne meie ajaarvamist. Eriti üks mees, keda peeti pealikuks ning keda ümbritsevad luksulikud matmistarbed, oli viimistletult ja ohtralt tätoveeritud fantastiliste ja ka tõeliste loomadega, kelle hulgas olid jäärad, hirved ja kalad . Mõned ringikujulised tätoveeringud piki mehe selga meenutavad siiski kummaliselt Otzit ning võisid olla olemuselt raviotstarbelised. Siberi kiltmaal avastati sarnane, ent eraldi asuv sellesse kulturi kuuluva noore naise matmispaik. Tema juurde kuulusid samamoodi suure meisterlikkusega valmistatud ehteasjad ning ta käsivarred olid tätoveeritud sarnaste kujunditega. Nende mõne varase näite mitmekesisus viitab tohutule hulgale tätoveerimiskujutistele, mida tänapäeval leida võib. Tätoveeringute otstarve, kuigi see pole meile teada, oli tõenäoliselt erinev ja vähemalt mõned neist tätoveeringuist on sümboolses mõttes ülimalt paljutähenduslikud. Kui inimnahal säilinud varaseimad tätoveeringud on punktide ja joonte kombinatsioonidest koosnevad abstraktsed mustrid, siis varaseimad konkreetsed kujutised kujutavad loomi. Ilmselt pole see kokkusattumus, et loomatätoveeringud on täanaüpäeval tehtavaist populaarseimad . Tätoveerimiskunsti arengut saame jälgida peaaegu kõigis maailma piirkondades. Üks varasemaid ja kuulsaimaid lääne kultuuri kokkupuuteid tätoveerimisega leidis aset Polüneesias.
Merriam-Websteri sõnaraamatu põhjal jõudis sõna "tätoveering" inglise keelde 1777 . a ning see sisestati sõnaraamatusse, tähistamaks tindiga joonistatud kujutisi nahal. Kuigi sõna tuletamine on ebaselge, võime jälile jöuda tõenäolisele allikale. Me teame kapten James Cooki 1769 . aastal Vaikse ookeani lõunaossa toimunud ekspeditsiooni kirjapanekuist, et seal esines tahiti sõna tatau, mis tähendas "märkima". Ometi oli sõnakuju tattoo * olemas enne Cooki ja ta reise umbes 150 aastat varem. Huvitava kokkusattumusena oli selle sõna varasem tähendus "kiire, rütmiline koputamine" ja seda mõistet kasutasid sõjaväelased (nagu Cook ja ta meeskond), kui viitasid kutsungile, mis eelnes öörahusignaalile. Kokkusattumus tuleneb asjaolust, et see heli, millega Tahitil tätoveeringut tehti, oli tõesti kiire koputamine, kui nõeltekogumit, mis nägi välja nagu väike reha , löödi kepikesega, et juhtida tinti naha alla. Kuigi tahitilased nimetasid seda tatau'ks ning Cook kirjutas selle "tattaw", võib olla, et tema ja ta mehed asendasid lõpuks kõlaliselt sarnase sõna neile lähedase sõnaga. Alates nende varaste avastusretkede ajastust on Polüneesia tätoveerimiskunst lummanud Läänemaailma inimesi, ja seda õigustatult.
Tätoveerimist praktiseeriti paljudel, kui mitte enamikul Vaikse ookeani lõunaosa saarestikel. Hawaiil, Markiisaartel, Samoal, Borneol ( Kalimantan ), Uus- Meremaal , Marshalli saartel, Tahitil, Melaneesias, Mikroneesias, Lihavõttesaarel, Fidzil, Tongal ja mujal jõudis tätoveerimine erakordselt kõrgele tasemele ning neis erinevates kultuurides olid paljud tunnusjooned samad. Nii arheoloogilised kui ka antropoloogilised uuringud osutavad varastele rännetele Kagu-Aasiast (mis algasid vähemalt 30 000 aastat tagasi), mis pillutasid rahvast Vaikse ookeani lõunaossa, ning inimesed võtsid tõenäoliselt kaasa tätoveerimise tehnoloogia, rituaalid ja sümbolites peituva sisu. Nagu eespool märgitud varaseimad tõendid, hõlmavad Polüneesiast leitud esemed nii kaunistatud inimkujukesi kui ka tätoveerimisriistu, mis on pärit umbes aastast 1000 eKr. Näiteks Samoal, kus tätoveerimisel on õnnestunud Euroopa kultuuri sissetungi mõjudest takistamatult jätkuda, teostatakse tänapäevalgi meeste vöökohast põlvini ulatuvat silmapaistvat tätoveeringut traditsioonilisel viisil ja mõnikord traditsiooniliste riistadega (löögiga hambulise kammi seljale , et suruda tindiga kaetud nõelu naha alla). Sotsiaalselt ja rituaalselt olulisena, sest eesmärgiks on nii ilu kui ka välispidine küpsuse märgistamine, jääb see protsess ikka piinavaks. Borneo, mis asub samuti Vaikse ookeani lõunaosas, on kuulus dajaki rosett-tätoveeringu poolest, mida tehakse tüüpiliselt õla esiosale. Dajakkidel võisid mõned tätoveeringud olla seotud peadeküttimise ja teiste hingedega seotud oluliste asjadega. Kuid võib-olla esinevad kõige tuntumad Polüneesia tätoveeringute näited Uus-Meremaal. Maoori tätoveeringud on kuulsad moko poolest, mis tähendab tõelist naha lõigetega kujundamist, mis saavutatakse peente meislitega enne pigmendi kasutamist. Kahtlemata on see protsess ebatavaliselt valus ja kauakestev ning veel tahelepanuväärsem selle poolest, et see tehakse peamiselt näole. Keerukas, sümmeetriline ja mönikord terve näo töötlemine, eriti meestel, on tuntumaid tätoveeringute tüüpe maailmas. Moko koosnes kõverjoontest, spiraalidest ja teistest kujundeist ning kätkes endas paljusid tähendusi, millest ainult mõned on tänapäeval mõistetavad . Me teame siiski, et see oli kas eristamise märk, saavutuste kuulutaja, übiskondliku seisundi teataja ning näitas ka hõimu- ja perekondlikku kuuluvust. Nii nagu paljude maailma paikade puhul,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kehakunst #1 Kehakunst #2 Kehakunst #3 Kehakunst #4 Kehakunst #5 Kehakunst #6 Kehakunst #7 Kehakunst #8 Kehakunst #9 Kehakunst #10 Kehakunst #11 Kehakunst #12 Kehakunst #13 Kehakunst #14 Kehakunst #15 Kehakunst #16 Kehakunst #17 Kehakunst #18 Kehakunst #19 Kehakunst #20 Kehakunst #21 Kehakunst #22 Kehakunst #23 Kehakunst #24 Kehakunst #25 Kehakunst #26 Kehakunst #27 Kehakunst #28 Kehakunst #29 Kehakunst #30 Kehakunst #31 Kehakunst #32 Kehakunst #33 Kehakunst #34 Kehakunst #35 Kehakunst #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kain Õppematerjali autor

Lisainfo

Kahjuks me ei tea, kust tätoveerimine pärit on või millal see algas, sest enamikku kehakunsti vorme käsitlevad ajaloolised ja arheoloogilised allikad on ebatäielikud. Kuigi skelett võib olla säilinud kümneid tuhandeid aastaid fossiilsetes vormides, säilib inimese nahk vaid tahtliku või juhusliku mumifitseerumise korral. Arvestades vajamineva tehnika lihtsust ning arvukaid tõendeid tätoveerimisest üksteisest kaugel asuvais paikades, siis tõenäoliselt arenes tätoveerimiskunst iseseisvalt paljudes erinevates kohtades. Me teame ka seda, et mõnedes maailma paikades levis see rahvaste seas, kes olid üksteisele väga lähedal. Siinse peatüki eesmärk on tutvustada selle ulatusliku teema sügavust ja mitmekülgsust.
naba , Kehakunst , Tätoveerimine , Augustamine

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

EleriJ profiilipilt
EleriJ: Väga ülevaatlik fail. Päris huvitav samuti.
21:18 10-05-2016


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
477
pdf
Maailmataju
343
pdf
Maailmataju uusversioon
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
1072
pdf
Logistika õpik
186
pdf
Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi-Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun