Elektrilaengud ja elektriväli Elektriseeritud keha keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikumõjus. Elektrijõud jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Kehad elektriseeruvad omavahel kokku hõõrudes või elektriseeritud keha puudutades. Hõõrutud kehal on omadusi, mida hõõrumata kehal ei ole. Hõõrutud keha tõmbab elektrilaengu abil enda poole teisi kehi. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist. Laetud kehade vastastikumõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas elektriseeritud kehade tõmbumise või tõukumisena.
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. l Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. l Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena.
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena.
Elektrilaengud ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1. Hõõrutud keha omadus on see, et ta tõmbab enda poole teisi kehi. 2. Keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. 3. Elektriseeritud kehaks nim. Elektriliselt laetud ehk elektriliseeritud kehaks. 4. Kui laetud kehad puudutavad teist keha, võivad elektrilaengud kanduda edasi teistele kehadele. 5. 2.1. laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. 2.2 See, et elektrilaenguid on kahte liiki, järeldub sellest, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. 2.3 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.4. eriliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.5. eri liiki laenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. 2.6. elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 2.7
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset
Elektrilaeng ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha saab elektriseerida Keha teise kehaga hõõrdudes; Keha laetud kehaga puudutades. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Lihtsaim kodune viis tekitada väikest elektrilaengut on hõõruda plastikjoonlauda näiteks majapidamispaberi või puuvillast riidega. Plastikjoonlaud omandab negatiivse elektrilaengu. Kui nüüd joonlaud (täpsemalt, selle hõõrutud osa) viia väikeseks lõigatud või rebitud paberitükkide lähedusse, siis paberitükid tõmbuvad joonlaua poole. Paberitükkide endi elektriseerumist selgitab laengu
Füüsika KT kordamine Elektrilaengud ja elektriväli Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 C. Elektrilaenguid on 2 liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega.
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni.
Kõik kommentaarid