Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline omadus on hõõrutud kehal?
  • Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil?
  • Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks?
  • Millel on elektrilaeng 4Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha?
  • Mille tulemusel need kehad laaduvad 5Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge?
  • Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga kui seda pühkida kuiva lapiga?
  • Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina kappi või mõnda muud eset?
  • Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö?
  • Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega kui talle läheneda laetud keha?
  • Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju?
  • Millest järeldub et elektrilaengud on kahte liiki?
  • Kuidas mõjutavad üksteist samaliigiliste laengutega kehad?
  • Kuidas mõjutavad üksteist eriliigiliste laengutega kehad?
  • Kuidas nimetatakse eriliiki elektrilaenguid?
  • Millist jõudu nimetatakse elektrijõuks?
  • Millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7Millest sõltub elektrijõu suurus?
  • Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud 8Mida näitab elektrilaeng?
  • Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks?
  • Mis saavad aines vabalt liikuda 2Mis tingimusel tekib elektrivool?
  • Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu?
  • Kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat 4Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund?
  • Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks?
  • Milles on suur hulk vabu laengukandjaid Mittejuhil ei ole vabu laengukandjaid 6Millise laenguga osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses?
  • Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre?
  • Mille poolest erineb elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes ?
  • Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks?
  • Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre?
  • Millised osakesed liiguvad sõlmede vahelises ruumis?
  • Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne?
  • Mida nimetatakse voolu toimeks?
  • Mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle 6Mida mõõdab galvanomeeter?
  • Millel põhineb galvanomeetri töötamine?
  • Mis on alalisvool?
  • Mille suund ja tugevus ei muutu 8Mis on vahelduvvool ?
  • Millega mõõdetakse voolutugevust ?
  • Mis on vooluallika ülesanne?
  • Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab?
  • Millistest osakestest koosneb vooluring?
  • Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud ?
  • Millises vooluringis saab olla elektrivool?
  • Mis toimub elektritarvitis?
  • Milleks kasutatakse juhtmeid?
  • Mis on lüliti ülesanne?
  • Millest sõltub voolutugevus juhis?
  • Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel?
  • Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest?
  • Kuidas põlevad erinevate vooluallikatega ühendatud lambid?
  • Mille otstel pinget tahetakse mõõta 5Millest lähtudes võib oletada et voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel?
  • Millest lähtudes võib oletada et voolutugevus juhis sõltub juhi omadustest?
  • Kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule 7Mida nimetakse juhi elektritakistuseks?
  • Kuidas sõltub voolutugevus juhi otstele rakendatud pingest ja juhi takistusest?
  • Millest on põhjustatud metalli elektritakistus?
  • Kuidas on defineeritud takistuse ühik?
  • Kui juhi otstele rakendatud pinge1 volt korral on voolutugevus juhis1 amper 3Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus?
  • Kuidas töötab oommeeter?
  • Milleks ja kuidas kasutatakse multimeetrit?
  • Millest sõltub juhi takistus?
  • Mida iseloomustab eritakistus?
  • Mis on eritakistuse ühikuks?
  • Kuidas sõltub juhi takistus juhi pikkusest?
  • Kuidas sõltub juhi takistus juhi ristlõike pindalast?
  • Mida nimetatakse elektrivoolu tööks?
  • Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd?
  • Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd?
  • Mis on elektrivoolu võimsus?
  • Mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus 5Elektrivoolu võimsuse ühikud V Tähis N Mõõtühik1W ValemNUI f6Mida näitab energia?
  • Kui süsteemis ei esine hõõrdumist 9Milliseks energiaks muutub elektrienergia tööd tehes?
  • Mis on võimsus?
  • Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektritarvitid?
  • Mille poolest erinevad faasjuhe ja nulljuhe?
  • Kuidas saab kindlaks teha nulljuhet ja faasjuhet?
  • Milles seisneb auto elektrisüsteemi omapära?
  • Mis saab alguse iseseisvast vooluallikast 5Millised elektritarvitid on paiksed millised teisaldatavad?
  • Mis on seinas teisaldatavad need kus kasutatakse näiteks pikendusjuhtmeid 6Mida nimetatakse lühiseks ja mis võib põhjustada lühise?
  • Mis on kaitse ja kuidas kaitse töötab?
  • Miks kasutatakse kaitsmeid?
  • Mis võib juhtuda kui voolutugevus juhtmes ületab lubatud väärtuse?
  • Mis võib põhjustada voolu tugevuse järsu suurenemise elektrivõrgus?
  • Mille poolest erinevad halogeen- ja hõõglambid?
  • Millal võib inimene saada elektrilöögi?
  • Kui inimesel on otsene kontakt elektrivooluga 13Mis on kaitsemaandamine?
  • Kuidas jõuab elekter sinuni?
  • Millise pingega vool väljub elektrijaamadest?
  • Millise pingega vool jõuab kodudesse majapidamisse?
  • Miks see erineb elektrijaamade voolupingest?
  • Mitu väikest alajaama on Eestis?
  • Mitmest kV algavad madalpinge- võrgud ?
  • Mitut erinevat ülekandepunkti läbib vooluosake enne kui jõuab sinuni koju?
  • Mis on magnetväli?
  • Kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja või magnetiliste omadustega ainete vahel 2Mis on püsimagnet?
  • Milline onkuidas saadakse püsimagneti magnetväli ?
  • Millest püsimagnet koosneb 4Mida näitab spinn?
  • Mis määrab magnetvälja suuna?
  • Kui teda tugevasti koputada 2 kui teda kõrge temperatuurini kuumutada 6Kuidas mõjutavad 2 magnetit teineteist?
  • Milline nähtus on magneetumine?
  • Kuidas mõjutab vool magnetnõela?
  • Millest üks pöörab magnetnõela ühele teine teisele poole 9Millest sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud?
  • Mille kaudu on see ühik määratud?
  • Mis on magnetinduktsioon?
  • Mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks?
  • Kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda 16Millist välja nimetatakse pöörisväljaks?
  • Millisele osakesele mõjub magnetväljas Lorentzi jõud?
  • Kuidas määrata vasaku käe reegli alusel Lorentzi jõu suunda?
Vasakule Paremale
Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #1 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #2 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #3 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #4 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #5 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #6 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #7 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #8 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #9 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #10 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #11 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #12 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #13 Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor armsake15 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
thumbnail
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline n

Füüsika
thumbnail
23
docx

Elektromagnetväli

Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsu

Füüsika
thumbnail
28
pdf

Füüsika põhivara I I

Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus.  Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass  Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. ja neg. laeng korrag

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
46
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur kelvin 1K /273,1

Füüsika
thumbnail
12
docx

Kevadsemestri füüsika konspekt

Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtusest neg

Füüsika
thumbnail
18
pdf

Füüsika eksami materjal

1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f  k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r 

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun