Keha ja tegevus

S, Grete

Keha ja tegevus (0)

Tartu Ülikool - Inimeseõpetus - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui ühtäkki libiseb tal kruvikeeraja käest Mida ta sel hetkel tunneb?

Lõik failist

V teema eksam : keha ja tegevus
1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena .
2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel.
3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt.
4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Grete S Õppematerjali autor

Kontrolltöö/eksam teemal keha ja tegevus, koos vastustega.

keha tegevus peegelneuronid kogemuslik empaatia tuletuslik empaatia aferentne eferentne taju liigutused frontaalkoor

Sarnased õppematerjalid

docx

PSÜÜHIKA EKSAM

(representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK 4. Info integreerimine – kuidas erineva päritolu ja vormiga info üheaegne esindatus töömälus ja väljaspool seda võimaldab luua uut teavet (mõtlemine). III PLOKK 5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature.

Psühholoogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid