Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keevitustehnoloogiad ja -seadmed (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #1 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #2 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #3 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #4 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #5 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #6 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #7 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #8 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #9 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #10 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #11 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #12 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #13 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #14 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #15 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #16 Keevitustehnoloogiad ja -seadmed #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor daafi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

thumbnail
6
pdf

Keevitus

üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.

Keevitamine
thumbnail
82
doc

Gaaskeevitus

allikaid. Gaaskeevituse puuduseks on tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel ning suur kuumutuspiirkond. Kui valida keevitusleegi õige võimsus ja liik ning õiget marki keevitustraat (varras), tagab gaaskeevitus kvaliteetse õmbluse. Keevitaja töökohta, mis on varustatud keevitamiseks kõige vajalikuga, nimetatakse keevitustöökohaks ja seal peaksid olema sellised seadmed, mis tagaksid häireteta töö: 1. hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega; 2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3. keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks; 4. lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terashari, sepatangid, lihvmasin jne.; 5. räbustid, kui nad on metallide keevitamisel ja jootmisel vajalikud; 6

Abimehanismid
thumbnail
38
rtf

Üldiselt keevitamisest

4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5..

Keevitus
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne  Pooljuhid – elektrilised omadused vahepealsed eletrijuhtide (metallid ja –sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus  Biomaterjalid – kasutatakse implataatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reatsioone  Targad materjalid - suutelised tundma ära keskkonnamuutsi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil.

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

KEEMIA Mateeria ­ kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine ­ mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia ­ teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element ­ kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend ­ keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul ­ aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine ­ moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine ­ koosneb erinevatest keemilistest element

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

spordivarustuses (jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad jm). 1) Mehhaaniline deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; 2) Elektriline elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. 3) Termiline soojusmahtuvus ja ­juhtivus; Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. 4) Magnetiline magnetvälja mõju; n Pooljuhid elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide 5) Optiline elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, (metallid ja ­ sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); peegeldusvõime;

Keemia
thumbnail
36
docx

Materjalide keemia

Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks

Materjalide keemia



Lisainfo

Konspekt

Meedia

Kommentaarid (2)

moto_kilu profiilipilt
moto_kilu: hea materjal.
10:59 14-03-2013
p2evavaras profiilipilt
p2evavaras: hea küll
08:55 19-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun