Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Mihkel Merila Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.................................................................................................4 Keevitusleek................................................................................................................................5 Keevitusleegi liigid.................
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Keevitusleek................................................................................................................................6 Keevitusleegi liigid.................................................................................................................... 8 Injektorpõleti..................
See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. Paremsuunaline keevitamine (Pildil nr 7)Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Gaaskeevitus Referaat Koostaja: Rauno.R 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Üldskeem...............................................
: , , . KEEVITUSERILA EESTI KEEL , , . , - , , c . , - - . . - . - , , . , . - . , , , . , , . « , .» / / 4 SISUKORD 1. Üldteadmised keevitamisest ....................................................................................................................... 6 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted............................................................................................................. 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus ..............................
mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma piirid, tuuma otsale tekib rohekas kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine.
Olustvere teenindus-ja maamajandus kool Märt Seimann Gaasikeevitus Olustvere 2012 Sissejuhatus Referaadis räägin ma lähemalt gaasikeevitusest ja kõigest sellega seounduvast.Ise mul gaasikeevitusega erilist kokkupuudet pole olnud.Kuid räägin ka alguses mis see keevitamine ültse on. Keevisliide on siis kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist
Paremsuunalisel keevitusel (rightward welding) liigub põleti vasakult paremale, gaasileek suunatud kuumenenud õmblusmetallile, keevitustraadi antakse põleti järle. Põleti suudmikuga võngutatakse ristisihis või mööda spiraali. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, 6 on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja -lämmastiku eest ning õmblusmetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Paremsuunalise keevitamise tootlikus on 20%...25% suurem, kuid gaasi kulu on 20%...25% väiksem võrreldes vasaksuunalisega. Paremsuunalist keevitusvõttet on otstarbekas kasutada paksude detailide keevitamisel või suure soojusjuhtivusega metallide puhul. 1.5.3.2 Vasaksuunaline keevitus. Vasaksuunalist gaaskeevitamist (leftward welding) kasutatakse 2...3 mm paksusega terase ja kergesti sulavate metallide keevitamiseks. Vasaksuunalisel keevitusel liigub keevituspõleti paremalt vasakule ja keevitusleek on
Kõik kommentaarid