Keevitaja töökoht ja sellele esitatavad nõuded (1)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED

TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED ÜLDSÄTTED Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd: 1) gaaskeevitus- ja gaasleektöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) põlevvedelikuga tehtav jootetöö; 5) ketaslõikuriga metalli lõikamine; 6) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine; 7) gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine; 8) sepatöö; 9) küttekoldevälise tule tegemine. 3. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tuletöödel järgida ka muid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi. ÜLDNÕUDED Objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tule

Ehitus

9

docx

Ehitise tuleohutusnõuded

2) Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri. 3) Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. 4) Kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. 5) Küttesüsteemi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja koormusega ning selles võib põletada üksnes sellele küttesüsteemile ettenähtud kütust. 6) Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. 8. TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED Tuletöö on: 1) gaaskeevitustöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) ketaslõikuriga metalli lõikamine;

Maalritööd

11

doc

Töötervishoiu (TTH) ja tööohutus (TO)

I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO) Tööandja ennetustegevus Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks.

Tööohutus ja tervishoid

30

docx

Tuleohutus puidutöökojas

 Tuletööd  Tuletööde teostamisel puidutöötlemisettevõttes tuleb juhinduda “Tuletööde tuleohutusnõuded” sätetest (vt kirjanduse loetelu nr 2).  Puidutöötlemisettevõttes tuleb tuletöid läbi viia üksnes alalistes ehitusprojektiga ettenähtud tuletööde kohtades.  Erandkorras on lubatud teha tuletöid ajutistes tuletööde kohtades, võttes tarvitusele erilised ettevaatusabinõud.  Nõuded territooriumil ja ruumides liikuvatele sõidukitele puidutöötlemisettevõtte territooriumil tuleb seal kasutatavatele sisepõlemismootoritega sõidukitele (Autod, traktorid, laadurid, tõstukid, kraanad jms) kehtestada kindel parkimise kord. Sõidukite jätmine tootmistsehhidesse ning ladudesse väljaspool ettevõtte tööaega on keelatud.  Elektrilise toitega sõidukeid tuleb parkida väljaspool ettevõtte tööaega spetsiaalsetes

Ametijuhend

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus 16 Noortelaagri näidispõhimäärus 18 Taotlus noortelaagrile tegevusloa väljastamiseks 21 Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm 22 Toiduhügieeni üldeeskiri 31 Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 38 Tuleohutuse üldnõuded 40 Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus 56 Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord 62

Amet

62

doc

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

4. Võrgustikutöö ja suhtelmine avalikkusega selgitab avalikkusele oma tööd ja väärtusi; hoiab end kursis noorsootöö osapooltega; osaleb kohtumistes teiste valdkondade spetsialistidega 5. Turvalise keskkonna tagamine tööd korraldab turvalised keskkonnas; ohutusnõuete järgmine; vajadusel korral on läbinud esmaabikoolituse; annab esmaabi vastavalt oma pädevusele; tagab turvalise keskkonna ja reeglite järgmine, s.h noored teadmised: seadusandluse tundmine; tervisekaitsealased nõuded ja tervisekäitumise alused; pääste- ja ohutusnõuded 6. Professionaalne enesearendamine analüüsib juhendamisel oma tööd; tegeleb erialaste täiendustega; analüüsib oma töö ja tegevuste sisus; asjakohaste meetodite kasutamine; hoiab oma vaimset, füüsilist ja emotsionaalset tervist Kutset läbivad kompententsid 1. kasutab oma töös eesti keelt tasemel B2, võõrkeel A2 2. kasutab arvutit 3. juhindub töös noorsootöötaja kutse-eetikale 4. sallivuse näitamine 5

Õigus

21

doc

Tulekahju korral tegutsemise plaan Toompea lossis

lülitatakse välja. - Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. - Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest. Elektriohutuse nõuded 8 (20) Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid

Dokumendi- ja arhiivihaldus

16

docx

Metsatulekahjud

tulekahjudest). Matkajate, seeneliste ja marjuliste tehtud lõketest saab suvel alguse 30% metsapõlengustest. Ka tulega mängimine on umbes 10% tulekahjude põhjuseks. Paljude tulekahjude tekkepõhjused jäävad aga ka teadmata. Metsatulekahjud kuude lõikes Metsatulekahjusid enamasti ei ole novembrist veebruarini, märtsis algavad juba kulupõletamised. Kõige tuleohtlikumad kuud on aprill ja mai, vähemalt kolmandik tulekahjudest langeb sellele perioodile. Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised. Nüüd ei ole enam kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris.

Metsakaitse

Kommentaarid (1)