Keerme keskläbimõõt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga

LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine

Tolereerimine ja mõõtetehnika

7

doc

Tolereerimine ja mõõtetehnika labori aruanne

4.Saadud lugemi liidan mõõtekompleksi vähimale mõõtepiirkonnale ja kannan mõõtetulemused tabelisse Mõõtetulemused mõõte nr.M1M2M3keskm. 74,997574,9974,99KH = 74,99 - 75,00 = - 0,01 IIIIIkeskm.arvutuslikHM I-I79,9879,9779,9679,9779,97-0,01HM II- II79,9779,9979,9979,9879,98-0,01HH kesk.----- DIESELLA80,0180,01580,04580,023- Laboratoorne töö nr 12 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil Töö käik: 1.Valin sobiva keermetraatide komplekti 2.Riputan keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile.  3.Mõõdan suurust M kolmest erinevast kohast, igaühe kahes ristsihis. Mõõtetulemused mõõte-sihtkruviku näit (d2teg)Md2tegd2teord2Td2 (µm)täpsus. Klass123keskm.A- A B-B ovaalsus Arvutan mõõtetulemuste keskmise, mis on keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg

Mõõtmestamine ja tolereermine

4

doc

Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil

LABORATOORNE TÕÕ 7 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see: d2 = M ­ 3 dtr + 0,866 P , kus

Tolereerimine ja mõõtetehnika

8

docx

Keerme läbimõõdu mõõtmine

Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1

Mõõtmine

7

doc

Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga

4 ­ diafragma 11 ­ okulaar 5 ­ pööratav peegel 12 ­ lugemismikroskoop 6 ­ lääts 13 ­ minutiskaala 7 ­ töölaud 14 ­ okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret. Objektiiv 8 projekteerib keerme kujutise okulaari 11, kus asub okulaarvõrk 10 niitristi kujutisega. Klaasplaadile 10 on kantud nurgaskaala 0...360°. See pöörleb koos niitristi pööramisega. Nurgamõõte minutiskaala on kantud klaasile 13 ja see projekteerub nurgaskaala peale.  Järgnevalt on kujutatud okulaarmõõtepea, millel on okulaar 24, mis näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu

Teoreetiline mehaanika

52

pdf

Tolereerimise kodutööd

php?id=2694  Karl Sepp Kodune töö Nr.0.7 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812 d d=18

Mõõtmestamine ja tolereermine

11

doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti

Füüsika ii

9

doc

Üldmõõtmised - prax

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem  1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist m�

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)