Keemilised vooluallikad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Keemilised vooluallikad - Referaat

Rakvere Ametikool Keemilised vooluallikad Raimo Johanson AV13 Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2014 Sisukord Keemilised vooluallikad.......................................................................................... 3 Üldine ehitus ja talitlus........................................................................................... 3 Tunnussuurused...................................................................................................... 4 Elektromotoorjõud............................................................................................... 4 Nimipinge......................................

Füüsika

32

pdf

Alalisvool

I= R1 + R2 R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2 R2 U 2 = I R2 =U R1 + R2 Siit R2 saamiseks on vaja ta viimasest valemist avaldada U 2 ( R1 + R2 ) = U R2 U 2 R1 + U 2 R2 = U R2 U 2 R1 = U R2 ­ U 2 R2 U 2 R1 = (U ­ U 2 ) R2 25  U2 R2 = R1 U ­U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 ­ 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad ­ galvaanielemendid ­ kuivelemendid · korduvalt kasutatavad ­ akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on

Elektrotehnika

32

pdf

Alalisvool

I= R1 + R2 R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2 R2 U 2 = I R2 =U R1 + R2 Siit R2 saamiseks on vaja ta viimasest valemist avaldada U 2 ( R1 + R2 ) = U R2 U 2 R1 + U 2 R2 = U R2 U 2 R1 = U R2 ­ U 2 R2 U 2 R1 = (U ­ U 2 ) R2 25  U2 R2 = R1 U ­U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 ­ 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad ­ galvaanielemendid ­ kuivelemendid · korduvalt kasutatavad ­ akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on

Füüsika

32

pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

I= R1 + R2 R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2 R2 U 2 = I R2 =U R1 + R2 Siit R2 saamiseks on vaja ta viimasest valemist avaldada U 2 ( R1 + R2 ) = U R2 U 2 R1 + U 2 R2 = U R2 U 2 R1 = U R2 ­ U 2 R2 U 2 R1 = (U ­ U 2 ) R2 25  U2 R2 = R1 U ­U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 ­ 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad ­ galvaanielemendid ­ kuivelemendid · korduvalt kasutatavad ­ akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on

Füüsika

138

pdf

Elektrotehnika alused

1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2.2 Mittelineaarne vooluahel 37 3 Elektromagnetism 41 3

Mehhatroonika

Meedia

Kommentaarid (0)