Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemilised reaktsioonid elusorganismides (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Keemilised reaktsioonid elusorganismides #1 Keemilised reaktsioonid elusorganismides #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blader1182 Õppematerjali autor
LÜHIKOKKUVÕTE/KIRJANDOrganismid vajavad elutegevuseks kehaomaseid orgaanilisi aineid. Jagunedes kas autotroofideks, heterotroofideks või miksotroofideks oleneb kas organism suudab sünteesida orgaanilisi aineid ise väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, peab lõhustuma teisi orgaanilisi aineid, või suudab teha mõlemat vastavalt keskkonnatingimustele. Kogu sünteesi- ja lagundamisprotsesse kokku nimetatakse metabolismiks....Organismide energia allikateks on sahhariidid, rasvad ja valgud, ning rasvade lagundamisel on vabanev energia üle kahe korra kõrgem kui seda valkude või sahhariidide lagundamisel. 40% sellest energiast talletatakse makroenergilistesse ühenditesse (ATP) ning ülejäänud hajub soojusena....Glükoosi lagundamisel eraldunud süsinikdioksiid ning üksik prooton kantakse verre, et see hingamiselunditesse transportida ja see põhjustab vere pH langust ehk happelisuse tõusu. Nii suuremäärane vere pH langus kui tõus võib põhjustada inimese surma, kuna üksikud ioonid võivad hakata segama hüdrofoobse vastastikmõju toimel koosolevaid proteiine, ning tihtipeale selle tagajärjel aeglustades ensüümide tööd või denatureerides ensüümi, mis tähendab selle omaduste ja töövõime muutmist.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pdf

Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühte moodi nii loomades, taimedes kui ka seentes. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Tekib 38 ATP molekuli: 38 ADP + Pi 38ATP Glükoosi lagundamise etapid: o glükolüüs ­ toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul o tsitraaditsükkel ­ toimub mitokondri sisemuses o hingamisahela reaktsioonid ­ toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Aeroobne glükolüüs - erinevate ensüümide toimel ligikaudu kümme toimuvat reaktsiooni ... ehk glükoosi algne lagundamine 2 Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4 vesiniku iooni/aatomit ?? C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H

Bioloogia
thumbnail
12
docx

Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.

Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloog

Bioloogia
thumbnail
31
pdf

Üldbioloogia

1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb ­ paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, · Mittesuguline paljunemine ­ nt osad taimed ­ vegetatiivselt, eostega või üherakulised ­ poolduvad. Keemiline paljunemine ­ olemasoleva kopeerimine Bioloogiline paljunemine ­ alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 3) Arenemine ­ elusorganismid muutuvad. 4) Reageerinime ärritusele. 5) Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 6) Rakuline ehitus Rakulise ehituse ajalugu: · 1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi rakke. · Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk ­ üks võimalik elu näitaja. · Schleiden Schwan ­ kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Konstrueeritakse esimene elektronmikorskoop.

Ajaloolised sündmused
thumbnail
17
docx

Biokeemia konspekt

Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks

Biokeemia
thumbnail
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuuri avastamine 1951 Linus Paulingi poolt ning DNA struktuuri avastamine 1953 James Watsoni ja Francis Cricki poolt. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, geenitehnoloogia, bioinformaatika, molekulaarmeditsiin jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid loomorganismis Põhibioelemendid ­ põhibioelementideks on H, C, O, N, P, S (moodustavad 96...98% elusorganismide elementaarkoostisest ja nende baasil formeeruvad biomolekulid, raku orgaaniline aine). Nende ainete evolutsiooniline ,,eelistatus" tuleneb sellest, et nad annavad kergesti kovalentseid sidemeid (tugevad sidemed tagavad biomolekulide stabiilse ehituse) ning kaksik ja kolmiksidemete võimalus on alus mitmekesisusele ja

Biokeemia
thumbnail
35
docx

organismide aine-energiavahetus ja areng, inimese talituse regulatsioon

äädikahappebakterid etanooli veiniäädikaks) piimhappekäärimine glükoos → 2 piimhape 2 ATP jogurt, keefir, juust ka lihastes → piimhape verega maksa → püruvaat → tsitraaditsükkel Taimede hingamine dissimilatsiooniprotsess (glükolüüs + tsitraaditsükkel + hingamisahel), mille käigus lõhustatakse hapniku osavõtul suhkruid. Hingamisahela reaktsioonid (ATP süntees) toimuvad taimeraku mitokondrites. Lõpp-produktid on süsihappegaas ja vesi. TABEL SELGEKS Mitoos raku jagunemine - rakk tekib rakust Mitoos- mittesuguline paljunemine e tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Meioos - suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine - uue geneetilise materjaliga rakk Rakutsükkel: + interfaas - jagunemistevaheline aeg, raku elutegevuse seisukohalt kõige

Bioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Käitumisökoloogia- uurib organismide käitumist. Liigi tasand. Sarnaste tunnuste ja sarnast elupaika asustavad organismid, kes kannavad sigimisvõimelisi järglasi. Ökosüsteemi tasand. Kindlat piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida kasutavad selleks sobilikud liigid. Biosfääri tasand. Kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 6 Teaduslik uurimismeetod 1. Probleemi püstitus. Kuidas, miks jne 2. Taustainfo kogumine. 3. Hüpoteeside püstitamine. 4. Katse või vaatluse läbiviimine. 5. Tulemuste esitamine. 6. Kokkuvõte ja järeldused. Organismide keemiline koostis Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised on iseloomulikud

Bioloogia
thumbnail
98
doc

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud:

Spordibiokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun