Keemilise
reaktsiooni kiiruse uurimine
Annette Miller
10A
Taustinfo :
Keemilise
reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni
muutus ajaühikus.
Seda arvutatakse
järgmise valemi järgi:
Kus V on
reaktsiooni kiirus (ühik mol/dm3s-1), ∆c
alg- ja lõppkontsentratsioonide vahe (c1-c2)
(ühik mol/dm3)ning ∆t reaktsiooni aeg (ühik s).
Reaktsiooni kiirus
sõltub paljudest asjaoludest, näiteks reaktsioonis osalevate ainete
kontsentratsioonist ja temperatuurist. Näiteks toimub põlemine puhtas hapnikus kiiremini kui õhus. Gaasiliste ainete vahelist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadunudju
Õppematerjali autor
läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Töövahendid: Kippi aparaat/balloon; seisukolb korgiga; kaalud; mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter. Töö käik: Kaaluda seisukolb koos korgiga (m1). Juhtida kolbi CO2, kaaluda (m2).
RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS 2) muudetakse keemiline energia elektrienergiaks; KEEMIA RIIGIEKSAM VARIANT B 2007 3) elektrolüüt dissotsieerub (jaguneb) ioonideks elektrivoolu toimel; 4) toimub keemiline reaktsioon elektrienergia arvel. Temperatuuri tõstmisel _____ B. Mitu liitrit gaasilist HCl (normaaltingimustel) tuleks juhtida saadud lahusesse, et
mol kg . Moolimurd C X - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Mooliprotsent C % mol - näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik %. Normaalsus C n - näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris ekv lahuses, ühik , n. l 16. Keemiline tasakaal Kui lähteainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe on selline, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks, siis seda nim. keemiliseks tasakaaluks. 17. Le Chatelier´i printsiip Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale, analoogselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule.
mol kg . Moolimurd C X - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Mooliprotsent C % mol - näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik %. Normaalsus C n - näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris ekv lahuses, ühik , n. l 16. Keemiline tasakaal Kui lähteainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe on selline, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks, siis seda nim. keemiliseks tasakaaluks. 17. Le Chatelier´i printsiip Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale, analoogselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule.
n ( aine ) (g−ekv ) Cn = V ( lahus ) (l) m ( aine ) (g) Kus n ( aine ) = E ( aine ) (g : g−ekv) Keemiline tasakaal – reaktsioonis olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - näitab homogeenses süsteemis reageerivate mol dm 3 s ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ( ) v1 k1 C C p A q
Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Sissejuhatus Keemilised protsessid jagunevad pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni, vastupidiselt need reaktsioonid ei kulge. Pöörduvad reaktsioonid aga kulgevad nii ühes kui teises suunas, reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi, mille vahekord varieerub sõltuvalt erinevatest tingimustest. Keemiliseks tasakaaluks nimetatakse olukorda, kus pöörduvate reaktsioonide puhul ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu, vastassuunalised protsessid kulgevad ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc). [A]...[D] ainete A..
LABORATOORNE TÖÖ 3 SISSEJUHATUS Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑ Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid.
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier´i printsiip- reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste konsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus · Le Chatelier´i printsiip Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier´i printsiip.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid