Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
LABORATOORNE TÖÖ 3
SISSEJUHATUS
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus.
Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest ( gaas või sade) eraldub süsteemist
2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2
Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad , nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus ( tasakaalusegus ) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus
varieerub . Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega.
H2(g) + I2(g) 2HI(g)
Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid. Reaktsioonid toimuvad osakeste kokkupõrgete kaudu. Vesiniku ja joodi molekulide kokkupõrgetes tekivad vesinikjodiidi molekulid. Reaktsiooni käigus hakkab vähenema lähteainete – vesiniku ja joodi kontsentratsioon (moolides väljendatud molekulide arv ruumalaühikus ) ning suurenema vesinikjodiidi kontsentratsioon. Sedavõrd, kuidas kasvab süsteemis vesinikjodiidi molekulide arv, hakkavad nad omavahelistes kokkupõrgetes lagunema , moodustades uuesti vesiniku ja joodi molekule.
Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega – niipalju kui ajaühikus toimub H2ja I2 molekulide kokkupõrkeid, mis viivad HI tekkeni, toimub ka HI molekulide kokkupõrkeid, mis viivad juba tekkinud HI lagunemiseni lähteaineteks.
Seega kulgevad pöörduvad reaktsioonid alati mõlemas suunas, tasakaaluolekus saavad vastassuunaliste protsesside kiirused võrdseks.
Siin esitatud protsessi kirjeldus on muidugi lihtsustatud – enamikus reaktsioonides tekib vaheühendeid ja kokkupõrgetes võivad osaleda paljud erinevad reaktsiooni käigus tekkivad osakesed (molekulid, ioonid , aatomid , radikaalid).
Kirjutame ühe pöörduva reaktsiooni võrrandi üldkujul
ning tähistame pärisuunalise reaktsiooni kiiruse v1 ning vastassuunalise reaktsiooni kiiruse v2. Tasakaaluolekus v1= v2.
Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all
[A]...[D]– ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3
a, b, c ja d– koefitsiendid reaktsioonivõrrandist.
Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete
kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate
reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude
kaudu (tähis Kp)
pA…pD- gaasiliste ainete A...D osarõhud atm.
Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #1 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #2 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #4 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #5 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #6 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #7 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #8 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #9 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #10 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kukuxumusu Õppematerjali autor

Lisainfo

Keemia aluste kolmanda praktikumi protokoll, Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus; PARANDUSTEGA
keemiline tasakaal , reaktsioonikiirus , reaktsioon , katseklaas , reaktsioonikiirus , lähteaine , katseklaasid , reaktsiooni tasakaal

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
docx
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
24
docx
Keemia praktikum nr3-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
8
doc
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
7
docx
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
6
docx
Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus
5
pdf
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
14
docx
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
4
docx
Keemia 3 praktikum - keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun