Facebook Like
Hotjar Feedback

Keemiline side (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
17
MEDITSIINILINE KEEMIA
keemiline side
  • Ettekujutus aatomi ehitusest.
    "Kogu asja vaatame üle elektroni seisukohast !"1
    Elektronid on mikroosakesed, millel on dualistlik olemus:
    1) osakese omadused
    • seisumass

    • laeng

    2) laine omadused
    • lainepikkus

    • sagedus

    Elektroni kirjeldamisel aastomis saab kasutada ainult kvantmehaanika seadusi.
    Definitsioon: Liikuvat elektroni vaadeldakse aatomis kui seisvat lainet kolmemõõtmelises (3-D) ruumis2.

    Ei saa üheagselt täpselt määrata elektroni energiat ja tema täpseid koordinaate aatomis antud ajahetkel


    Elektroni energia saadakse Schrödingeri võrrandi3 lahendamisel, kusjuures võrrand omab lahendeid ainult teatud kindlate energiate jaoks. Võrrandist avaldub elektroni kvantiseloom:
    1) elektron ei saa omada mitte igasugust energiat, vaid ainult teatud kindlaid energiaväärtusi
    2) elektroni energia ei saa muutuda sujuvalt , vaid ainult hüppeliselt - n.ö. energiakvantide kaupa
    Kuna elektroni energiat saab võrrandi abil täpselt määrata, ei ole samaaegselt võimalik kindlaks teha elektroni täpset liikumistrajektoori aatomis (Eisenbergi määramatuse printsiip!). On võimalik määrata ainult elektroni leidumise tõenäosuse aatomi ühes või teises piirkonnas.
    Arvutatakse Schrödingeri võrrandis esinev suurus Ψ2 e. lainefunktsioon4 aatomi erinevate ruumipunktide jaoks:
    • mida suurem on antud punktis Ψ2 väärtus, seda suurem on tõenäosus, et elektron on end antud punktis ilmutanud

    • ruumiosa, kus Ψ2 > 0, nim. elektronpilveks

    • ruumiosa, kus Ψ2 > 0,9, nim. orbitaaliks

  • Kvantarvud ja kvantorbitaalid. Spinn .
    Schrödingeri võrrandi lahendamisel tuuakse sisse kolm5 omavahel seotud täisarvu e. kvantarvu, mis määravad ära elektroni oleku aatomis:
    1) peakvantarv n = 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; ... ; 7
    K L M N Q
    • määrab ära elektroni energia peanivoo ja tema orbitaali kauguse tuumast

    • mida suurem on n, seda suurem on elektroni potentsiaalne energia ning seda kaugemal tuumast ta liigub

    • sama n-väärtusest omavad elektronid asuvad kõik samal energia peanivool - samas elektronkihis!

    2) orbitaalkvantarv l = 0 ; 1 ; 2 ; 3 (n - 1)
    • seotud peakvantarvuga

    • määrab ära energia alanivood peanivoo piires, orbitaali kuju ning tüübi:

    l = 0
    s - orbitaal
    - 6
    l = 1
    p - orbitaal
    ruumiline "kaheksa"
    l = 2
    d - orbitaal
    ruumiline
    l = 3
    f- orbitaal

    3) magnetkvantarv ml = 0 ; + 1 ; - 1 ; + 2 ; - 2 ; ... ; + l ; - l
    • seotud orbitaalkvantarbuga - igale l-i väärtusele vastab 2 l + 1 magnetkvantarvu = antud tüüpi orbitaalide arv antud energia peanivool n

    • määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis

    Antud energianivool on orbitaalide arv Norb = n 2
    Näide:
    n = 3 ► l = 0 ► ml = 0 ► 2 l + 1 = 1 s - orbitaal
    l = 1 ► ml = 0 ; + 1 ; - 1 ► 2 l + 1 = 3 p -orbitaali
    l = 2 ► ml = 0 ; + 1 ; - 1 ; + 2 ; - 2 ► 2 l + 1 = 5 d - orbitaali


    Elektronide spinnidest vaid niipalju, et elektron kui selline võib pöörduda ümber oma telje ja omada seejuures kahte väärtust:
    ms = 1/2 ; - 1/2
    ms
    spinnkvantarv
  • Elektronide paiknemine aatomis. Pauli printsiip. Hund' i reegel. Klitškovski reegel.
    Elektronid paigutuvad aatomis nii, et nende summaarne potentsiaalne energia oleks minimaalne - s.t. orbitaalid täituvad elektronidega energia kasvu järjekorras.
    Aatomis ei saa olla kahte elektroni, mille kõik 4 kvantarvu oleksid ühesugused. Sellest järeldb, et ühele orbitaalile mahub max. 2 elektroni, aga nende spinnid peavad erinema



    Näide:
    B elektronide arv väliskihil
    5 1 s2 2 s2 2 p1
    peakvantarv n

    P15 1 s2 2 s2 2 p6 3s2 3 p3
    Skeemi võib kujutada ka kvantrakkudena:

    2 p
    B5
    energia kasvu suund "alt ülesse"
    ↑↓
    2 s
    ↑↓
    1 s

    Üks kvantrakk kjutab ühte orbitaali. Mida kõrgemal ta asub, seda suurem on ta energia.

    Üht tüüpi orbitaalid antud energia peanivool täituvad elektronidega sellises järjekorras,
    et spinnide summa oleks maksimaalne



    Lihtsamalt öeldes: üht tüüpi orbitaalid täituvad kõigepealt ühesugust spinni omavate elektronidega - üks elektron igale orbitaalile. Alles siis, kui kõik orbitaalid on täidetud ühe elektroniga, lisandub orbitaalile ka teine - vastasmärgilise spinniga - elektron.
    Näide:



    2 p
    N7
    ↑↓
    2 s
    ↑↓
    1 s
    ↑↓

  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemiline side #1 Keemiline side #2 Keemiline side #3 Keemiline side #4 Keemiline side #5 Keemiline side #6 Keemiline side #7 Keemiline side #8 Keemiline side #9 Keemiline side #10 Keemiline side #11 Keemiline side #12 Keemiline side #13 Keemiline side #14 Keemiline side #15 Keemiline side #16 Keemiline side #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Darkblue Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    4
    doc
    Keemiline side
    40
    ppt
    Keemiline side
    1
    doc
    Keemiline side
    2
    docx
    Keemiline side
    3
    doc
    Keemiline side
    3
    doc
    Keemilised sidemed
    4
    docx
    Aine ehitus ja keemiline side
    1
    doc
    Kovalentne ja iooniline side



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun