Keemiline side (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

pdf

keemiliste elementide perioodilised omadused

omadused suurenevad ja vastupidi. Keemiliste elementide • Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised perioodilised omadused. omadused, kristallstruktuur jm Keemiline side ja molekuli ehitus • Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) 14.09.2021 Viia Lepane 2 Aatomi- ja iooni raadius Ionisatsioonienergia (I)

Keemia alused

30

docx

AATOMIEHITUS, OMADUSED

antielektronneuriino beeta- osakeste laeng -1; mass 1 üldvõrrand: ______________________________________________________________________________________________ 3) kiirgus: aatom läheb ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgub -kvandi gamma osakeste laeng 0; mass 0 üldvõrrand: ’ ______________________________________________________________________________________________ KEEMILINE SIDE keemiline side on ühise elektronpilve abil moodustuv osakestevaheline side. side tekib vaid siis, kui orbitaalide kattumine on küllaldane. keemiline side tekib, kuna molekulid on madalama energiaga kui aatomid. keemilist sidet iseloomustavad suurused:  keemilise sideme pikkus r0 – kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis. sideme pikkus sõltub selle kordsusest, kordsuse kasvades side lüheneb ning tugevneb. sideme pikkus kasvab rühmas ülevalt alla

Füüsika

4

pdf

Loengu materjal

iooniraadius ­ määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius ­ teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; · ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV ­ energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: · elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV ­ energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum · keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A ­ massiarv, Z ­ tuumalaeng (prootonite arv), N ­ neutronite arv; · isotoobid ­ sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: · -kiirgus ­ He aatomi tuumade voog; · -kiirgus ­ elektronide voog - (või positronide voog +); · ­kiirgus ­ väga kõrge sagedusega elektromagnetlainetus;

Keemia alused

8

pdf

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused

iooniraadius – määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius – teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; • ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: • elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV – energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum • keemiline element – ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A – massiarv, Z – tuumalaeng (prootonite arv), N – neutronite arv; • isotoobid – sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: • α -kiirgus – He aatomi tuumade voog; • β -kiirgus – elektronide voog β- (või positronide voog β+); • γ –kiirgus – väga kõrge sagedusega elektromagnetlainetus;

Üldine keemia

3

docx

Keemia alused praksi KK

pos laetud ioone ­ katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leemis- ja leelismuldmetallid. Mittemetallid ­ paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, mood neg laetud ioone ­ anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Kovalentne side ­ keemiline side, milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat elektronpaari. Polaarne kovalentne side ­ kui sideme moodustavad erinevate elementide aatomid, on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi

Keemia alused

90

docx

Keemia alused konspekt

NB! Tuuma mass ei võrdu teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summaga, kuna tuuma tekkel muundub osa massist energiaks ­ massidefekt. Prootonite arvu (Np) tuumas nimetatakse aatomi tuumalaenguks (Z) või ka järjenumbriks: Np = Z = järjenumber perioodilisussüsteemis Prootonite ja neutronite koguarvu tuumas nimetatakse massiarvuks (A). NB! A = Np + Nn . tuuma mass. Iooni laeng Q on prootonite ja elektronide arvude vahe: Q = Np - Ne = Z - Ne Keemiline element on teatud kindel aatomite liik, mille määrab tuumalaeng. Sama elemendi eri aatomites võib olla erinev arv neutroneid. Sama tuumalaenguga, kuid eri massiarvuga aatomiliike nimetatakse isotoopideks. NB! Looduslikud elemendid on enamasti mitme isotoobi segud. Nende jaoks on määratud keskmised aatommassid, milles kajastuvad looduslikud isotoopide esinemissagedused. Näiteks looduslik kloor sisaldab 75,8% 35Cl ja 24,2% 37Cl, keskmine aatommass Ar = 35,5.

Orgaaniline keemia ii

100

pdf

Elu keemia

Biomolekulid • Biomolekulid: • Sahhariidid • Lipiidid • Valgud • Nukleiinhapped Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. • Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. • Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne • Keemiline element esineb liht – ja liitainete molekulides aatomitena • Molekulid koosnevad aatomitest • Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest • Elektron – negatiivse laenguga osake aatomituumas. • Prooton – positiivse laenguga osake aatomituumas • Neutron – ilma laenguta aatomituuma koostisosake • Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1, neutron on ilma laenguta

Keemia

5

doc

Keemia alused KT1

saavutab sellega väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni ns2np6. C, N, O, F järgivad seda reeglit. Mittemetallid alates 3.perioodist võivad oma valentskihti võtta ka rohkem kui 8 elektroni, sest tulevad mängu d-orbitaalid (10, 12 või enam) PCl6-. Erand ­ radikaalid paardumata (spinniga) elektroniga. Radikaalid tekitavad kovalentse sideme homolüütilisel katkemisel (kasutik). 15. Defineerige Lewisi hape ja alus. Tooge näited. Kuidas moodustub Lewisi happe ja aluse vaheline side? ­ Hape on elektronpaari aktseptor (H+) ja alus on elektronpaari doonor (OH-). Ühel elektronpaar üle, teisel vaba orbitaal. L happe ja aluse vahelisel reaktsioonil tekib koordinatiivse sidemega kompleks. (BF 3(hape) + F-(alus) BF4-?) :NH3(alus) + H+(hape, vaba orbitaal) NH4+. 16. Millised on ioonilise ja kovalentse sideme põhilised erinevused? Ennustage ja põhjendage, milline kahest antud sidemest on kovalentsem / ioonilisem. ­ Ioonilised sidemed on mittepolaarsed, kuid kovalentsed

Keemia alused

Kommentaarid (0)