50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katri Palatu
Õppematerjali autor
nt tuumareaktsioonid; või Cl2 →Cl·+Cl· Cl· +H2 →HCl + H· H· + Cl2 →HCl + Cl· Tsükkel kordub seni kuni Cl· + Cl· →Cl2 H· + H· →H2 H· + Cl·→HCl KEEMILINE TASAKAAL Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. reaktsioonid võib liigitada: praktiliselt lõpuni kulgevad (lähteaineid reaktsiooni lõppedes segus ei esine)
süsteemist (sade, gaas). [nt 2KClO3(s) → 2KCl(s) + 3O2(g)] Pöörduvad protsessid kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks on moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) nii lähteaineid kui ka saadusi. Erinevate tingimustega (temperatuur, rõhk) saab nende vahekorda tasakaalusegus muuta. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse kahe vastassuunalise noolega () [nt H2(g) + I2(g) 2HI(g)] 2. Millises suunas nihkub reaktsiooni CO2(g) + H2(g) CO(g) + H2O(g) tasakaal, kui a) reaktsiooni keskkonda lisada veeauru – lähteainete suunas (?) b) reaktsiooni keskkonnast juhtida välja vesinikku – lähteainete suunas c) reaktsiooni keskkonnast juhtida välja süsinikmonooksiidi – saaduste suunas 3. Kuidas nihkub järgmise reaktsiooni tasakaal 2CO(g) + O2(g)2CO2(g) (∆H < 0 – eksoter.) a) rõhu muutmisel – tõstmisel saaduste, alandamisel lähteainete suunas
LABORATOORNE TÖÖ 3 SISSEJUHATUS Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑ Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga
teha Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (ΔG < 0). Tasakaaluolekus ΔG = 0 Standardne reaktsiooni vabaenergia: Reaktsiooni ΔH ja ΔS ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta! Keemiline tasakaal 1. Keemilise reaktsiooni tasakaal- Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = tasakaal 2. Reaktsiooni pöörduvus, termodünaamika ja keemiline tasakaal, tasakaalukonstandid, heterogeenne tasakaal. 3. Keemilise tasakaalu tingimused (G abil, teha joonis).
Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Temperatuuri tõstmine · Segamine · Kontsentreerimine · Tahke aine peenestusastme suurendamine · Gaaside puhul rõhu suurendamine 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Katalüsaator muudab reaktsiooni kiirust, osaledes aktiivse vaheühendi moodustamisel, aga eraldub reaktsiooni lõpus algses koguses. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor; Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone! 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · Pöördumatud reaktsioonid Kulgevad ühes suunas ja lõpuni Mg + O2 2 MgO NaOH + HCl NaCl + H2O · Pöörduvad reaktsioonid Toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni 2 SO2 + O2 2 SO3 CaCO3 CaO + CO2 4. REAKTSIOONI TASAKAAL Mõtiskleme tasakaalu olemusest ammoniaagi saamise alusel: N2 + 3 H2 2 NH3 Kui paneme reageerima lämmastiku ja vesiniku, hakkab tasapisi tekkima ammoniaaki. Alguses on ühinemisreaktsioon kiire, sest vesinikku ja
(tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb. Pärissuunalise reaktsiooni kiirus väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus suureneb, kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest tasakaaluolekus jätkuvad mõlemad reaktsioonid võrdsete kiirustega ning ainete kontsentratsioonid enam ei muutu. TASAKAALU NIHKUMINE Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri-ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Le Chatelier' printsiip : pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Tasakaal nihkub lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas vähendamisel lähteaine tekke suunas Tasakaal nihkub saadud kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu
a.i. 2SO2+O22SO3 a.ii. H2SH++HS- a.iii. H2(g)+I2(g)2HI(g) b. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Keemilised reaktsioonid kulgevad lõpuni kui tekib: gaas(eraldub), sade,vesi, kompleksühend. Need kuuluvad nõrkade elektrolütide alla. b.i. 2KClO3(s)2KCl(s)+3O2(g) 2. Millises suunas nihkub reaktsiooni CO2(g)+H2(g)CO(g)+H2O tasakaal, kui a. Reaktsiooni keskkonda lisada veeauru lähteainete suunas(vasakule) b. Reaktsiooni kesskonnast juhtida välja süsinikmonooksiidi saaduste suunas(paremale) c. Reaktsiooni keskkonnast välja juhtida vesinikku lähteainete suunas(vasakule) 3. Kuidas nihkub järgmise reaktsiooni tasakaal: 2CO(g)+O2(g)2CO2(g) (H < 0) a. Rõhu muutmisel rõhu tõstmisel saaduste suunas (paremale), rõhu alandamisel
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Liina Reimann Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid