Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemiahaped (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Keemiahaped #1 Keemiahaped #2 Keemiahaped #3 Keemiahaped #4 Keemiahaped #5 Keemiahaped #6 Keemiahaped #7 Keemiahaped #8 Keemiahaped #9 Keemiahaped #10 Keemiahaped #11 Keemiahaped #12 Keemiahaped #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariellM Õppematerjali autor
Esiltus õunhapest, sidrunhapest ja viinhapest, omadused, leidumine, kasutamine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
odp

Karboksüülhapped igapäevaelus

Karboksüülhapped igapäevaelus Kaisa Kask Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide ­ hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 ­ 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH ­ metaanhape (sipelghape) CH3COOH ­ etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH ­ butaanhape (võihape) C4H9COOH ­ pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH ­ etaandihape (oblikhape) C2H4-(COOH)2 ­ butaandihape (merevaikhape) CH3CH(

Keemia
thumbnail
5
doc

Karboksüülhapped

KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaal

Keemia
thumbnail
18
pptx

Viinhape ja õunhape

Viinhape ja õunhape Risto Rohtlaid Viinhape  Ehk- 2,3-dihüdroksübutaandihape  Orgaaniline hape  Leidub veinides, viinamarjades jt puuvilja mahlades.  Kasutatakse maitse tugevdamiseks, happesuse reguleerimiseks ja antioksüdandina.  25g viinhapet maksab 1,50€ (laos saadaval) Viinhape  Välimuselton valge pulber.  Molaarmass on 150-087 g/mol.  Viinhape on ärritav ja hapu.  Lahustub hästi vees.  Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape.  Õunhape  Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes.  Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu…  Ehk hüdroksübutaanhape.  HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused  Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad.  Värvuset

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4. Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad uht voi mitut karboksuulruhma (-COOH). Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. 6. Rasvhape: Korgemaid karboksuul

Orgaaniline keemia
thumbnail
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C j

Orgaaniline keemia
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia
thumbnail
44
pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun