Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia - polümeerid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad polümeer ja plastmass?
  • Millised on polüeteeni iseloomulikud omadused?
  • Millised on tefloni iseloomulikd omadused?
  • Milleks kasutatakse tefloni?
  • Millised on polümetüülmetakrülaadi iseloomulikud omadused?
  • Milliste ainetega saaksid toimuda reaktsioonid?
  • Milliste ainetega saaksid toimuda reaktsioonid?
  • Milline on antud polümeeri ahelalõik?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Keemia - polümeerid #1 Keemia - polümeerid #2 Keemia - polümeerid #3 Keemia - polümeerid #4 Keemia - polümeerid #5 Keemia - polümeerid #6 Keemia - polümeerid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor urgo Õppematerjali autor
kordamisküsimused ja vastused. 11nes klass

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused

(läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peetakse Antonie Lavoisier kelle olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga ehk kus põlemine on ühinemine hapnikuga. Kaasajal on sellest välja arenenud kalorimeetrija, millega mõõdetakse toiduratsiooni kalorite määra. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete

Keemia
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Delokaliseeritud sidemetaks. Mullu õpitud sidemetest on delokaliseeritud sidemeks näiteks metalliline side 2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 à[-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest.Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 16

Keemia
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Delokaliseeritud sidemetaks. Mullu õpitud sidemetest on delokaliseeritud sidemeks näiteks metalliline side 2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 [-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest.Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kumm

Orgaaniline keemia
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun