Keemia mõisted (0)

Põhikool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Mõisted:

Aatom – aine osake koosneb tuumast ja elektronidest Fe

Molekul - aine väikseim osake koosneb aatomitest H2O

Ioon – aatomite rühmitus, mille laeng on + või – Li+ Cl-

Puhas aine – koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi

Segu – koosneb mitme aine osakestest õhk

Lihtaine – koosneb ühest elemendist Fe

Liitaine – koosneb mitmest elemendist H20

Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe

Füüsikaline nähtus – muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii

Keemiline nähtus – tekib uus aine küünla põlemine

Oksüdeerumine – elektronide loovutamine ( metall ) Mg-2e=Mg2+

Redutseerumine – elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2-

Oksudeeruja – elektronide liitja (mittemetall) O

Redutseerija – elektronide loovutaja (metall) Fe

Redokreaktsioon – reaktsioon , kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O

Halogeenid – VII A rühma elemendid Cl2

Väärisgaasid – VIII A rühma elemendid He

Iooniline side – metalli ja mittemetalli vaheline side NaCl

Kovalentne side – aatomite vaheline side Br ja Br
mittepolaarne kovalentne side – ühesuguste mittemetalli vaheline side Cl ja Cl
polaarne side – kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl

Oksiid – koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik CaO

Hape – aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4

Alus – aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH

Sool – koosneb metallist ja happejäägist NaCl

Neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O

Indikaator – aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal -

Leelis – vees lahustuv tugev lahus NaOH

Lahus – ühtlane segu, mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest

Lahustuvus – näitab aine suurimat kogust grammides , mis lahustub 100 grammis vees

Põlemine – reaktsioon, kus eraldub soojust ja valgus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glops Õppematerjali autor

Konspekt

aatom molekol polaarsed sidemed segu liitaine lihtaine oksiid hape sool alus

Sarnased õppematerjalid

doc

Metallid

Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

Keemia

rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine

Üldkeemia

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia