Keemia konspekt (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtub kolonni teisel korrusel ?
 
Säutsu twitteris
  • Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel.
    keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist).
    Elemendi sümboli ees on järjenumber ( aatominumber ) sulgudes aatomi mass.
    Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras.
    Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid.
    Lahter . Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber( tuumalaeng ) ja aatomimass .
    Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud.
    Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron .
    Rühm (ei viitsi ).
  • metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis . Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides.
    Porioodis on üleminek metall à mittemetall.
    Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku.
    Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused.
    Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu.
    Metallàsiirdemetallàpoolmetallàmittemetall.
    Elektronide liitmise või loovutamise võime.
    Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8-elektronilist kihti(oktetti).
    Metalliaatomitel on väliselektronkihil tavaliselt 1-3 elektroni. Metalliaatomil on kergem loovutada väliselektronkihilt 1-3 elektroni kui liita sellele 5-7 elektroni et tekiks oktett .
    Metalliaatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijateks .
    Mittemetalli aatomite väliselektronkihil on tavaliselt 4-8 elektroni.
    Mittemetalli aatomid liidavad väliselektronkihile vastavalt 1-4 elektroni et moodustada oktett.
    Mittemetallid redutseeruvad olles ise oksüdeerijad.
  • metalliaatomite elektronskeemide koostamine. Metalliaatomite elektroskeemide erinevus võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited.
    Koostame elektronskeemi väävli abiga( S ).
    Väävlijärjenumbrist ehk aatomnumbrist perioodilisussüsteemis Z=16 ja aatomi massist Ar(S)=32,06 järeldub:
    Tuumalaeng +16:tuumas on 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni.
    Elektronkihtide arv on 3 (S on 3.perioodi element).
    Elektronide arv väliselektronkihis on 6 (VIA rühmaelement).

    Elektronskeem .
    S:+16| ) ) )
    1.kihis (n=1) 2n2=2*12=2 elektroni
    2.kihis (n=2) 2n2=2*22=8 elektroni
    3.kihis (n=3) 6 elektroni ( elektronide arv väliskihis on 6[VI-Arühma element])
    S aatomi tuuma ehitus :
    Ümardades Ar(S)= 32,06 lähima täisarvuni saame massiarvu A(S)=32. tuumas on 16 prootonit ja neutrone Z=A-Z=32-16=16
  • Aatomite oksüdatsiooniastme määramine ühendeis. näited.
    Oksüdeerumise ja redutseerumise all mõisteti algselt hapniku liitmist ja loovutamist aine poolt nüüd sisaldavad need mõisted ka elektronide liitmist ja loovutamist. oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsioonides toimub alati elektronide ülekanne see tähendab et alati muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooniaste.
    Aatom või ioon loovutab elektrone
    Cl2 + 2Na à 2Na+Cl-
    oksüdeerija oksüdeerub(aatom) naatrium loovutab elektrone
    Redutseerumine
    Aatom või ioon seob elektrone
  • Cl2 + 2Na à 2Na+ClMetallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega
    Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine.
    Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel.
    Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks.
    Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige.
    Värvus. Metalli värvus on tingitud valguskiirte peegeldumisel nähtava valguse spektriosas.
    Metallide plastsus ja haprus. Enamik metalle on plastsed . Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel pleki valtsimisel ja traati tõmbamisel.
    Plastsuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul.
    Mittemetallidel puudub võimalu töödelda neid kuumusega, tulemuseks on tavaliselt kas lõhkemine või põlemine ning ära aurustumine. Kuid on erandeid .
    Elektri ja soojusjuhtivus . Metallide elektri ja soojusjuhtivus on seotud elektrongaasiga.
    Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid.
    Mittemetallid ei juhi elektrit kuna pole struktuuri mis toetaks elektronide liikumist läbi elemendi.
    Sulamis temp. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse metalle kerg - ja rasksulavateks.
    Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100*C või 500*C rasuksulavuse piir on üle 1000*C.
    Mittemetallid kohe kindlasti ei sula kuna tegu on kas gaasilise vedela või tahke ja ülimalt aktiivse metalliga.
    Metallide kõvadus. Metallide kõvadus on korrelatsioonis sulamistemperatuuriga.
    Rasuksulavusega metallid on kõvemad. Mõlemad omadused on seotud kristallvõre ehitusega.
    Mittemetallid on eeldades kas vedelad või gaasilised või omavad mingit kristalset struktuuri aga mis pole üldsegi tugev vaid väga habras .
    Metallide tihedus. Metallide tihedus muutub alates 0,5 g/cm-
    Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni
    2 ( Li ) kuni 22,5 g/cm2 (Ir,Os).
    Mittemetallide tihedusest ma ei oska midagi öelda.
    Metallide magnetilised omadused – magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt.
    Ferromagnetilised metallid – Fe, Co, Ni ja lantanoid Gd magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas.
    Paramagnetilised metallid – Al, Cr, Ti magnetiseeruvad nõrgalt.
    Dimagnetilised metallid – Sn, Cu, Bi tõukuvad magnetist eemale.
  • metallide keemilised omadused. Kõikvõimalikud reaktsioonid.
    Metalliaatomite väliselektronikihil on tavaliselt 1-2 elektroni. Võime tõttu loovutada elektrone on metallid redutseerijad seejuures nad ise oksüdeeruvad.
    Metalli reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid .
    Kõik metallid peale kulla reageerivad väävliga moodustades sulfiide.
    Kõik metallid reageerivad halogeenidega.
    Leelis - ja leelismuldmetallid reageerivad veega toa temperatuuril enamus metallidega mis on vähem aktiivsed reageerivad ainult kuumutamisel võiveeauruga.
    Lahjendatud H2SO4 ja HCl reageerivad metallidega mis asuvad metallide pingereas enne vesinikku.
  • metallide elektrokeemilise aktiivsuse pingerida ja selle rakendus keemias.
    Keemilise aktiivsuse rida on loetelu elementides mis on reastatud nende keemilise aktiivsuse järgi.
    Pingerida on loetelu elementides mis on reastatud nende elektroodipotentsiaalide järgi.









    Metallide pingerida
     
    Aktiivsed metallid (tugevad redutseerijad)
    K Ba Ca Na Mg
    Al Mn Zn Cr Fe    Ni SnPb
    H2
    Cu Ag Hg Au
    Nõrgad redutseerijad
    Hapetega
    Tõrjuvad hapetest vesiniku välja, andes soola
    Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2
    Ei tõrju hapetest vesinikku välja 
    Veega
    Tõrjuvad veest vesiniku välja, andes hüdroksiidi
    Ca + 2H2O = =Ca(OH)2 + H2
    Kõrgel temperatuuril annavad oksiidi
    Zn+H2O=ZnO+ H2
    Ei reageeri veega ka kõrgel temperatuuril
    Soolade
    lahustega
    Reageerivad lahuses oleva veega
    Iga metall tõrjub kõik järgnevad metallid soolalahustest välja:          Zn + CuCl2 = Cu + ZnCl2
    Ja ei tõrju ühtegi eelnevat:
                     Sn + AlCl3 ei kulge
    Toodetakse
    Põhiliselt sulatatud ühendite elektrolüüsil
    Oksiidide redutseerimisel söega või vesinikuga
    Kuld on looduses põhiliselt ehedana


  • metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon .
    Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse.
    Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks.
    Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud.
    Mõned metallid, näiteks alumiinium , võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
    Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid.
    Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad )
    sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna
    selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad
    ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca( HCO3 )2 jt).
    Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr)
    kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil.
    Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib
    Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe
    Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia konspekt #1 Keemia konspekt #2 Keemia konspekt #3 Keemia konspekt #4 Keemia konspekt #5 Keemia konspekt #6 Keemia konspekt #7 Keemia konspekt #8 Keemia konspekt #9 Keemia konspekt #10 Keemia konspekt #11 Keemia konspekt #12 Keemia konspekt #13 Keemia konspekt #14 Keemia konspekt #15 Keemia konspekt #16 Keemia konspekt #17 Keemia konspekt #18 Keemia konspekt #19 Keemia konspekt #20 Keemia konspekt #21 Keemia konspekt #22 Keemia konspekt #23
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 345 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor promill Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni
    • Metallide pingerida
    • Aktiivsed metallid
    • tugevad
    • Nõrgad
    • Ei tõrju hapetest
    • Ei reageeri veega ka
    • Reageerivad
    • ) + 2ΚΝΟ
    • Mittemetallide füüsikalised omadused
    • Mittemetallide füüsikalised omadused erinevad üksteisest suuresti
    • Ühiseid jooni on vähe
    • Mittemetallide redoksomadused
    • Reageerimisel metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena
    • Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerijaks suurema elektronegatiivsusega
    • redutseerija on S
    • Ühendite koostises olevad mittemetalliaatomid käituvad
    • Segaväetised
    • Isomeeria liigid
    • Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud
    • Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp
    • süsinikud); üldvalem C
    • Alkaanide leidumine ja kasutamine
    • Maagaas - peamiselt CH
    • Nafta – alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu
    • Nafta fraktsioonid
    • Bensiin C
    • Ligroiin ehk lakibensiin
    • Petrooleum
    • Diiselkütus
    • Õlid
    • Masuut
    • TÖÖTLEMINE
    • Alkoholide keemilised omadused
    • Täielik põlemine
    • Reageerimine leelismetallidega
    • ONa+H
    • Oksüdeerumine (=>aldehüüd)
    • Dehüdraatimine
    • eeter)
    • alkeen)

    Teemad

    • K Ba Ca Na Mg
    • Al Mn Zn Cr Fe
    • Ni
    • Cu Ag Hg Au
    • Hapetega
    • Veega
    • Soolade
    • lahustega
    • Toodetaks
    • Soolade hüdrolüüs
    • Tegurid
    • ↑ ↑
    • aluseline
    • happeline
    • Hüdrolüüsi ei toimu
    • neutraalsed
    • Isomeerid
    • Ahelaisomeeria on
    • Asendiisomeeria on
    • Struktuuriisomeeria (funktsionaalne isomeeria)
    • kolme põhirühma
    • Monosahhariidid e m
    • onoosid
    • Oligosahhariidid
    • Polüsahhariidid e polüoosid
    • Alkaanid
    • alkaanide
    • alküülrühmaks
    • tüviühendi nimetuse ette
    • kohanumbrid
    • võimalikult väikesed
    • tähestiku järjekorras
    • Homoloogiline rida
    • Homoloogia
    • Kuidas koostada või leida alkaani nimetust
    • peaahel
    • hüdrofoobsed
    • Hüdrofoobsus
    • Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest
    • omavahel ühendatud molekulidest
    • Karboksüülhapped

    Kommentaarid (3)

    Crossed profiilipilt
    Crossed: Väga hull
    21:05 24-02-2009
    roltz418 profiilipilt
    roltz418: Väga hea
    18:18 09-05-2010
    janis18 profiilipilt
    janis18: tnx
    21:02 19-01-2009


    Sarnased materjalid

    23
    doc
    Keemia konspekt
    29
    doc
    Keemia aluste KT3
    29
    rtf
    Konspekt
    26
    odt
    Keemia kordamine
    38
    docx
    Üldkeemia eksami konspekt
    14
    doc
    Keemia konspekt eksami jaoks
    14
    doc
    Keemia alused KT3
    8
    doc
    Üldkeemia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !