Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Keemia ja teaduslik meetod (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on esimest ja teist järku reaktsioonide kiiruskonstantide dimensioonid ?
  • Kui palju kulub aega,et antud kogus oksiidi laguneks 50 % ulatuses kui lagunemise kiiruskonstant on 5,6x 10 -2 s ?
  • Milline on tugevam hape ?
 
Säutsu twitteris
31
  • Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod


    1.Teadus ja keemia.
    Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid ). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi.
    Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav aitamaks seega koguda uusi teadmisi. Tõestatud hüpotees muutub teooriaks või selle osaks.
    Teooria (kr. vaatlus, uurimine ) on teatud mõttelisi mudeleid, seadusi esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste katsete ja tõestuste terviklik süsteem, mida saab rakendada teaduslikult kirjeldatud nähtuste seletamiseks ja ennustamiseks. Teooriaid ja hüpoteese nimetatakse ka kokkuvõtvalt mudeleiks.
    Loodusseadus on kõikidel aegadel ja kõikjal looduses esinevate korrapärasuste sõnastus.
    Igale teadusele on omane teatud meetodite (kr. methodos-uurimistee, -viis) kompleks , mille oluliselt määrab objekt ja mis sisaldab empiirilisi (katse, vaatlus) ja teoreetilisi (analüüs ja süntees, abstraktsioon jt.) meetodeid . Kõigile neile meetodeile, nimetame neid summaarselt teaduslikuks meetodiks on omane alltoodu:
    -uuritava küsimuse sõnastamine,
    -kogu olemasoleva informatsiooni hankimine antud küsimuse kohta, selle analüüs, küsimust selgitavate oletuste püstitamine ja nende võimalik katseline kontrollimine,
    -katsete tulemuste analüüs, mingi seaduse või printsiibi sõnastamine,või vajadusel tulemusi selgitava hüpoteesi püstitamine,
    -hüpoteesi katseline kontroll ja vajadusel täiendamine, võibolla saab siit alguse teaduslik teooria.
    Teadusliku uurimise aluseks on eeldus et loodus “töötab” kõikjal ja alati teatud kindlate seaduspärasuste järgi. Fakt, mis leiti antud tingimusis ühe teadlase poolt peab samades tingimusis olema korratav teise teadlase poolt. See väldib kõigi nn.meelisideede levimist teadusmaailmas , mis on sisemiselt kooskõlastatud, pidevalt muutuv ja täienev, toetudes inimkonna kogu olemasolevale kogemusele. Keegi ei saa väita, et senileitu on absoluutselt tõene, uute nähtuste avastamisel tehakse parandusi või tekivad uued teoriad, mis leitu paigutavad kooskõlas kõige eelnevaga uude juba avaramasse süsteemi.
    2. Mõõtmine ja rahvusvaheline ühikute süsteem.
    Mõõtmine on suuruse väärtuse määramine mõõtevahendi abil. Viimase täpsus määrab ära nn. oluliste numbrite arvu mõõtmistulemuses (näide argooni avastamise kohta). Aritmeetilisis tehteis jälgi alati väärtust väikseima oluliste numbrite arvuga kuna see arv on limiteeriv. Mõõtmiste juures eristatakse mõõtmise õigsust (ing. accuracy -erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest ) ja täpsust (ing. precision -mõõtmistulemuse korratavus). Mõõdetava suuruse väärtus sõltub loomulikult mõõteühikust. Mõõteühikute suurused on kokkuleppelised. On olemas mitu mõõtsüsteemi, mis erinevad üksteisest nende aluseks võetud põhiühikute poolest. Tänapäeval on kokku lepitud kasutada kõikjal Rahvusvahelist Mõõteühikute Süsteemi (prantsuse k. Systeme Internationale, SI süsteem), mis on kaasajastatud meetersüsteem. Selles süsteemis on 7 põhiühikut, paar täiendavat ühikut. Kõik teised on neist tuletatud ühikud , mis on moodustatud füüsikalisi suurusi siduvate ja kehade või nähtuste lihtsamatele vormidele vastavate võrrandite abil. Meile on olulisemad tab. 1 toodud põhiühikud :
    Tabel 1
  • Mõned olulised SI süsteemi põhiühikud


    Suurus Ühik
    nimetus
    dimensioon
    nimetus
    tähis
    Pikkus
    L
    meeter
    m
    Mass
    m
    kilogramm
    kg
    Aeg
    t
    sekund
    s
    Temperatuur
    T
    kelvin
    K
    Aine hulk
    n
    mool
    mol
    Tab. 2 on toodud mõned olulised tuletatud ühikud.
    Tabel 2
  • Mõned olulised tuletatud ühikud


    Nimetus
    Dimensioon
    Määrav võrrand
  • Ühik

    Pindala, S
    l2
    S = l1l2
    m2
    Ruumala, V
    l3
    V = l1l2l3
    m3
    Kiirus, v
    lt-1
    v = l/t
  • m/s

    Kiirendus, a (g)
    lt-2
    a = l/t1t2
    m/s2
    Jõud (raskusjõud), F
    mlt-2
    F = ma (mg)
    N njuuton
    Rõhk, P
    ml-1t-2
    P = F/S
  • Pa paskal

    Tihedus,1)
    ml-3
     = m/V
    kg/m3
    Erikaal,f
    ml-2t-2
    f = F/V
    N/m3
    Töö (energia), w
    ml2t-2
    w = Fl
    J dzaul
    1) tihti kasutatakse suhtelist tihedust näit. õhu või vee suhtes. Selliste suuruste dimensioon on muidugi alati üks.
    Allpool toome SI põhiühikute definitsioonid (v.a. valgustugevuse ühik kandela):
    meeter (m) võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga (1983).
    kilogramm (kg) on massiühik, mis võrdub rahvusvahelise kilogrammietaloni massiga (1901).
    sekund (s) võrdub 133Cs aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo
    vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga (1967).
    amper (A) on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduväikese ringikujulise ristilõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2x10-7 njuutonit (1948) (ehk 1 kulon[C]/s).
    kelvin (K) on termodünaamilise temperatuuriskaala kraad, mis võrdub 1/273,16 osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist (1967).
    mool (mol) on aine hulga ühik, mis sisaldab niisama palju struktuuriüksusi (aatomeid, molekule, ioone), kui on aatomeid 0,012 kilogrammis süsiniku isotoobis 12C ( 1971 ). Näiteks on ühes moolis vesinikus (H2) 6,022. 1023 vesiniku molekuli, mis sisaldavad 12,044.1023 vesiniku aatomit. Üks mool vesinikiooni sisaldab 6,022.1023 H+ -iooni. Ühe mooli s.o. Avogadro arvule võrdse elektronide hulga kogulaeng on 96,49 kC (seega üks mool ainet on nii mitu grammi kui mitu ühikut on ta aatom - või molekulmassis, mis on vanem mooli määratlus )
    Tuletatud ühikute definitsioonid tulenevad tab.2 toodud dimensioonidest.
    Muide, tuntud suuruste dimensioonidega opereerimine (nn. dimensioonanalüüs) on kasulik
    võte ka tuletatud füüsikaliste konstantide ühikute leidmisel.
    Täiendavat lugemist:
    ENE, märksõnad abstraktsioon, idealisatsioon, hüpotees, teooria, meetod;
    Tehnikaleksikon, 1981, lisa 1.
    Füüsikalise keemia terminid, sümbolid ja ühikud.
    Kasulikud eesliited:
    Atto a 10-18
  • Femto f 10-15

    Pico p 10-12
    Nano n 10-9
    Micro m 10-6
    Milli m 10-3
    Centi c 10-2
    Deci d 10-1
    Deka da 10
  • Hecto h 102


    Kilo k 103
    Mega M 106
    Giga G 109
    Tera T 1012
    Vajalikke seoseid :
    1Å (angström) = 10-10 m , 1atm = 760 mmHg = 10 m H2O = 101,3 kN/m2
    1 torr = 1 mmHg 1bar = ca 1atm
    1kkal/mol = 4,18 kJ/mol 1eV = 23,1 kkal/mol
    NB! Tehes arvutusi määra alati enne oluliste arvude hulk kõige ebatäpsemais lähteandmeis (null, mis näitab suurusjärku pole oluline arv!), siis ümmarda kõik lähteandmed nii, et neis oleks üks number rohkem, soorita tehe ja ümmarda vastus. Muide, mõned arvud on põhimõtteliselt täpsed, näit, iooni laenguarv z (zNa+ = 1).
    Ülesandeid: 1) tehteid astmetega, 2) tehteid logaritmidega
    Mida ma pean teadma :
    1). Keemia objekt ja üldine ettekujutus teaduslikust meetodist,
    2) SI süsteemi 5 põhiühikut, olulised tuletatud ühikud ja nende dimensioonid,
    3) Teades füüsikalist suurust määravat võrrandit teha suuruse dimensioonanalüüsi,
    4) Aritmeetilised tehted kümne astmetega ja logaritmidega, arvude ümmardamine.
    Lisa: näide dimensioonanalüüsist.
    Faktor-märgistatud meetod ( factor labled method, Mortimer ) konversiooni faktori määratlus (faktor võrdub füüsikalises
    mõtttes ühega, lugejas ja nimetajas on sama suurus väljendatud erinevais ühikuis:
    = 3,00 x 103
    Leia 1,278 mooli ideaalgaasi ruumala toodud rõhul ja temmeratuuril:
    PV = n RT, V = nRT/ P
    n = 1,278 mol, R = 8,3145 J K-1mol-1 P = 2,341 atm, T = 298,15 K;
    V = (1,278 mol) (8,3145J K-1 mol-1) (298,15 K)/2,314 atm (1atm/101325Pa),
    Või teisiti kirjutatult:
    V =
    = 1,351 x 10-2 J Pa-1 = 1,351 10-2
    m3
    J Pa-1 = ml2t-2 x m-1 l t2 = l3
    Loeng 3-4 Aine ehitus ja mikroosakesed
    1. Elemendid ja aatomid .
    Meid ümbritsevad ained on oma välimuselt, koostiselt ja omadusilt kas heterogeensed (ebaühtlased) või homogeensed (ühtlased). Homogeenne aine võib esineda puhta ainena või lahusena . Puhas aine võib olla kas liitaine või lihtaine . Viimane sisaldab ainult ühte elementi ja teda ei saa enam jaotada lihtsaimks aineiks.
    Keemilise muundumise (reaktsiooni) käigus üks aine muutub teiseks aineks, füüsikalisel muundumisel muutub ainult aine olek (tahke, vedel, gaasiline). Vastavalt aine jäävusele ja elementide kindlatele suhetele keemilises reaktsioonis koosnevad elemendid aatomeist, mis on antud elemendile omane väikseim osake (kr. k. atomos, jagamatu , Demokritus, 400 aastat e.m.a.).
    Aatomid koosnevad omakorda prootoneist, neutroneist ja elektronidest. Prootonid on positiivselt laetud, neutronid on neutraalsed, elektronid on laetud negatiivselt. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mis sisaldab peaaegu kogu aatomi massi, nende osakeste summa on aatomi massiarv . Elektronid asuvad väljaspool tuuma. Elemendi aatomnumber on tema aatomis olevate prootonite arv (mis on ka elektronide arv kuna aatom on neutraalne ).
    Elemendid võivad esineda mitmesuguste isotoopidena. Isotoobid erinevad üksteisest neutronide arvu ja seega ka massi poolest. Seega erinevate isotoopidel on erinev massiarv. Elemendi aatommass on temas esinevate isotoopide masside keskmine väärtus (arvestades loomulikult ka isotoopide sisaldust antud aatomis) ja seega pole täisarv. Aatommassiühikuks on 1/12 süsiniku isotoobi C-12 massist.
    Elementide omaduste perioodilisuse seadus võimaldab kõiki elemente esitada nn. periodilisussüsteemina, Mendelejeevi tabelina (vt. tabel). Seni esineb tabelis 109 elementi. Elemente tähistatakse sümbolitega, mis on tavaliselt elemendi nime 1 või 2 esimest tähte. Sarnaste omadustega elemendid asuvasd tabelis samas vertikaalses tulbas – grupis (neid on 18). Horisontaalne rida moodustab aga perioodi (neid on 7). Tabelit poolitab tugevalt paremal asuv astmeline joon. Sellest joonest vasakul asuvad metallid, paremal mittemetallid , metalloidid on vahetult joonel. Mõned tähtsamad grupid on leelismetallide, leeliemuldmetallide, siirdemetallide, halogeenide ja väärisgaaside grupid.
    Bohri aatommudeli järgi elektronid tiirlevad aatomituuma ümber kindlail orbiitidel . Kvantkeemilise mudeli järgi on elektron kui mikroosake nii osake kui ka laine ja ta asub aatomis teatud tõenäosusega orbitaaliks nimetatavas ruumi osas. Elektrone klassifitseeritakse nende energiataseme ja orbitaali kuju järgi. Energiatasemeid (elektronkihte e. peanivoosid ) tähistatakse numbritega 1.,2. kuni 7. nivoo (muide, energia nullnivooks on üksteisest lõpmatu kaugel olevad tuum ja elektron, seega on energia väärtused negatiivsed). Peanivoo jaguneb alanivoodeks ja viimaseid tähistatakse tähtedega s,p,d,f. Viimased kolm orbitaali - p,d ja f - orbitaalid on vastavalt 3,5 ja 7 kordselt kõdunud (s.t. neid orbitaale on 3,5 ja7). Neid grupiti võrdse energiaga orbitaalid paiknevad ruumis erinevalt, näit px, py ja pz piki vastavaid koordinaattelgi. Aatomi elektronkonfiguratsioon kujuneb paigutades elektronid paarikaupa alanivoodele alates kõige madalamast nivoost. Sama energiaga alanivoosid täidetakse esialgu vaid osaliselt Seega ühe elektronkihi s,p,d, ja f orbiitidel võib esineda vastavalt kuni 2, 6,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia ja teaduslik meetod #1 Keemia ja teaduslik meetod #2 Keemia ja teaduslik meetod #3 Keemia ja teaduslik meetod #4 Keemia ja teaduslik meetod #5 Keemia ja teaduslik meetod #6 Keemia ja teaduslik meetod #7 Keemia ja teaduslik meetod #8 Keemia ja teaduslik meetod #9 Keemia ja teaduslik meetod #10 Keemia ja teaduslik meetod #11 Keemia ja teaduslik meetod #12 Keemia ja teaduslik meetod #13 Keemia ja teaduslik meetod #14 Keemia ja teaduslik meetod #15 Keemia ja teaduslik meetod #16 Keemia ja teaduslik meetod #17 Keemia ja teaduslik meetod #18 Keemia ja teaduslik meetod #19 Keemia ja teaduslik meetod #20 Keemia ja teaduslik meetod #21 Keemia ja teaduslik meetod #22 Keemia ja teaduslik meetod #23 Keemia ja teaduslik meetod #24 Keemia ja teaduslik meetod #25 Keemia ja teaduslik meetod #26 Keemia ja teaduslik meetod #27 Keemia ja teaduslik meetod #28 Keemia ja teaduslik meetod #29 Keemia ja teaduslik meetod #30 Keemia ja teaduslik meetod #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor at05 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Teadus ja keemia.
    Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi.
    Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav aitamaks seega koguda uusi teadmisi. Tõestatud hüpotees muutub teooriaks või selle osaks....

    Keemia , teaduslik meetod , loodusprotsessid , Hüpoteeside tõenäosus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    70
    pdf
    Rakenduskeemia kordamisküsimused
    54
    docx
    Keemia aluste eksam I semester
    26
    odt
    Keemia kordamine
    34
    pdf
    Üldkeemia
    304
    doc
    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
    16
    doc
    Keemia alused
    15
    doc
    Keemia ja materjaliõpetus
    15
    doc
    Keemia eksami kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun