2Mg(t) + O2(g) → 2MgO(t) 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. Andmete kogumine Seoste otsimine andmekogumites Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine Teooria formuleerimine: o Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad o Ennustused teooria põhjal o Mudelid 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum omakorda koosneb prootonitest (+) ja neutronitest (0). Elektroni laengut nimetatakse elementaarlaenguks, kuna see on looduses kõige väiksem laeng. Prootonite arv (Z) – aatomi tuumalaeng – aatomnumber – järjekorranumber Neutronite arv (N) Massiarv (A) = prootonite arv (Z) + neutronite arv (N) Rühma number näitab A-rühma elementidel elektronkihtide arvu
abil. 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetod algab andmete kogumisega. Pärast seda otsitakse andmekogumitest seoseid. Järgnevalt formuleeritakse hüpotees(id) ning kontrollitakse eksperimentaalselt. Seejärel formuleeritakse teooria. Teooriad võivad olla nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed. Teooriaks võib olla ka mudel. 7. Aatomi ehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb tuumast ning tuuma ümber olevast elektronkattest. Tuumas paiknevad positiivse laenguga prootonid ning null-laenguga neutronid. Elektonid on negatiivse laenguga. Elemendid on perioodilisustabelisse järjestatud prootonite/elektronide arvu järgi. Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused ja vähenevad metallilised omadused. Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused
ühendid, mis ei sisalda aromaatseid rühmi. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Mõnikord nim ka olefiinideks. Üldvalem CnH2n. *Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel. Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: a) lineaarsed - süsiniku aatom ahelas on seotud vaid kahe naaberaatomiga (v.a molekulis olevad äärmised aatomid) c) tsüklilised ehk suletud ehk kinnised - liikudes ahelas mööda süsinikuaatomeid jõuab taas esimese süsinikuni. Nimetuses kasutatakse eesliidet: tsüklo- Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 52. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist;
moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites.
Kaheaatomilised molekulid moodustuvad kahest samast aatomist AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga 4-aatomilises molekulis on aatomid kas tasapinnal (kolmnurkstruktuur) või moodustavad trikoonilise püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d selle nurkades 1. Orbitaalide hübridisatsioon.(Pauling 1931) Kui keemilise sideme moodustamisest osavõtvad ühe aatomi elektronid kuuluvad erinevat tüüpi orbitaalidele, siis toimub orbitaalide segunemine, mille tulemusena tekivad uued ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdväärsed oribtaalid ehk hübriidsed orbitaalid Mitmeaatomilistes molekulides võrdsustuvad keemilise sideme moodustumisel valentselektronide
Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne. Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l. 1.8 Aatom ja molekul. Süsinikuühik. Aatommass. Molekulmass AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused.
Orgaanilised ühendid – sisaldavad süsinikku, enamasti ka vesinikku, hapnikku, lämmastikku. Anorgaanilised ühendid – on kõik ülejäänud ühendid, samuti mõned lihtsamad süsinikuühendid (CO2, karbonaadid, jt) Keemilised sidemed – aatomid ühendis on seotud keemiliste sidemetega Binaarne ühend – koosneb ainult kahe elemendi aatomitest (nt H2O) Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses. Ioon – positiivselt või negatiivselt laetud aatom või molekul: Katioon – positiivselt laetud ioon (nt Na+, NH4+) Anioon – neg laetud ioon (nt Cl-, CO3 2-) Iooniline ühend – koosneb erinimeliselt laetud ioonidest (nt Na2CO3) Molekulaarne ühend – koosneb elektriliselt neutraalsetest molekulidest (nt H2O) (metallid pigem lovutavad elektrone ja moodustavad katioone; mittemetallid pigem liidavad elektrone ja moodustavad anioone) Mool – ainehulk, milles on sama palju osakesi (aatomeid, molekule), kui
Kõik kommentaarid