Keemia KT: Alkaanid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Keemia - Alkaanid

Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimalised. See tuleneb C-C ja C-H sideme suurest püsivusest ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Füsioloogilised omadused: Alkaanidel on tugev narkootiline toime. Tahketena on suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. 4

Keemia

1

docx

Alkaanide mõsited ja ülesanded

nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht. Nimetuse alguses tähestikujärjekorras, tunnus lõppliide ­üül. kirjuta nimetuse järgi lihtsustatud/tasapinnaline struktuurvalem/ graafiline kujutis leia isomeerid määra o.-a. (keskmise ja üksiksüsiniku jaoks) kirjuta reaktsioonivõrrandid: 1) alkaan + halogeen = hallogeenalkaan + vesinikhallogeniid; 2) alkaan + hapnik = CO2 + H2O Selgitusega ülesanded: kuidas on seotud aine omadused tema struktuuriga: Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem keemistemperatuur ja seda halvem veeslahustuvus. millest on tingitud aine hüdrofoobsus/hüdrofiilsus ­ alkaanid on vees peaaegu lahustumatud; tahked ained ei märgu veega. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu.

Keemia

2

doc

Sissejuhatus alkaanidesse 10. klass

struktuurvalem, tasapinnaline e klassikaline struktuurvalem, molekuli graafiline kujutis) Lk.19 5. Isomeeria põhjused (aine struktuur määrab tema omadused) ­ isomeeride leidmine ja nende valemite koostamine Lk.31-32 6. Alkaanide (sh tsükloalkaanide) nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) 7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: ­ alkaan + halogeen ­ orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36 o Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. o Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. o Tahked alkaanid moodustavad parafiini.

Keemia

2

doc

Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID

Bioloogiliselt aktiivsed aineid. Kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele. 5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs ­ laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih. 6. Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 10 /24 + vihikus. ­ alkaan + halogeen (halogeeniühendite saamine) ­ halogeeniühend + leelis (alkoholide saamine) ­ halogeeniühend + alkoholaat (eetrite saamine) ­ halogeeniühend + tsüaniid

Elementide keemia

1

doc

Keemia

nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi 10) nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Nt alkaanide tunnuseks on liide -aan 11) sigmaside- ühekordne kovalentne side. Nt metaanis üksikside süsiniku ja vesiniku aatomi vahel 12) redutseerumine- on elektronide liitmise protsess, energia kulub Nt. Cl liidab 1 eletroni

Keemia

5

doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused ­ inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused ­ Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül

Keemia

4

doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia ­ süsiniku ühendite keemia. 19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi ­ vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine ­ kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl].

Keemia

5

docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud ­ orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem ­ CnH2n+2 Alkaanid ­ sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ­ ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

Orgaaniline keemia

Kommentaarid (0)