Keemia 8.kl töövihik - Happed (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Happed ja alused

1. Kõik happed annavad lahusesse vesinikioone. 2. Hapete omadused on tingitud vesinikioonide esinemisest lahuses. Om.-d: hapu maitse, muudavad indikaatorite värvust, reag. aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim

Keemia

5

docx

Elektrolüüdid

sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained.

Üldkeemia

4

doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1

Keemia

4

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Vesinik ­ värvuseta, lõhnata, maitseta gaas, mille tihedus on ~15 korda õhu tihedusest väiksem. Keemiliselt väheaktiivne. Litainena maal ei leidu, ühendite koostises on üks enamlevinud keemilise elemente maal. Kosmose on kõige levinum element (tähtede koostises). Õhus süttib vesinik põlema eraldades palju soojust (üle 2000*C), mida kasutatakse metallide sulatamisel ja keevitamisel. Kasutamine: metallide tootmine, margariin, keevitamine, bensiin, happed, väetised. Vesiniku saamine: tööstuses ­ vee elektrolüüsil 2H20->2H2+02 . laboris ­ metallide reageerimisel hapetega (nt Ca+2HCl->CaCl 2+H2) Paukgaas ­ gaasisegu, mis koosneb 2 mahuosast vesinikust ja 1 mahuosast hapnikust, on väga plahvatusohtlik. Redoksreaktsioon ­ reaktsioon, milles muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, toimub oksüdeerumine ja redutseerumine ­ redutseerija oksüdeerub, oksüdeerija reduseerub Redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone

Üldkeemia

8

docx

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine (vee molekulide seostumine ioonidega). Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik: HCl H+ + Cl- Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). ELEKTROLÜÜTIDE TUGEVUS Tugev elektrolüüt: · Tugevateks elektrolüütideks on kõik ioonilised ained. Nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi  molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult. Need on

Elektrokeemia

11

doc

Metallid

CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus ­ punaseks Metüüloranz ­ punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi  1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)

Keemia

8

docx

Keemia eksamimaterjal

Lakmus Punane Lilla Sinine Universaalindikaat Punane Roheline Sinine or Fenoolftaleiin - - Roosakaspunane Metüüloranž Punane Oranž - Anorgaaniliste ainete põhiklassid Lihtained Liitained Metallid Mittemetall Oksiidid Happed Alused Soolad Tabelis id Metall/mitteme H Metalliioo Metallioon sinised Tabelis tall + + n+ + Valem=sü ülejäänud O happeanio OH happeanio mbol H2, N2, O2, on on F2, Cl2, Lk.90 Br2, I2 Teistel valem=sü mbol

Keemia

2

doc

Keemia Kontrolltöö Alused 8. klass

Keemia Kontrolltöö Alused 1. Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused? Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest. 2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks. 1A rühm, 2A alates Ca (Ca, Sr, Ba). N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused. Ülejäänud metallid. N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh 4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks:

Keemia

Kommentaarid (1)