Keelte võrdlus(Inglise-Eesti) (0)

Eesti keel
Inglise keel
Tähestik
Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy.
Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz.
Vokaalid
a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9)
a, e, i, o, u (mõnikord ka y).(6)
Konsonandid
b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, š, z, ž, t, v.(18)
b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21)
Liitsõnad
Eesti keeles kirjutatakse liitsõna osad alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses
nad ka ei esineks.
Inglise keeles võib liitsõnu kirjutada kolme moodi: 1) kokku, 2) sidekriipsuga, 3) lahku.
Tuletis
tuletus  ehk  derivatsioon  – sõna moodustatakse teisest sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel, ntsõbra + lik > sõbra/lik, pard + el > pard/el,  lahendama + tu > lahendama/tu, või tüvest otse, s.o ilma liiteta ehk null-liitega, ntjulge (mees) > (mees) julge/b.
Sõnale lisatakse -ing ja -ed lõpp
Tüvevaheldus
Eesti keeles on enamik muutuvaid sõnu tüvevaheldusega.
Eristatakse astmevaheldust ja lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus ( laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus.
Käändsõna vormistik
Eesti keeles on 14 käänet: Nimetav – Kes? Mis?, Omastav – Kelle? Mille?, Osastav – Keda? Mida?, Sisseütlev – Kellesse? Millesse?, Seesütlev – Kelles ? Milles?, Seestütlev – Kellest? Millest?, Alaleütlev – Kellele? Millele?, Alalütlev - Kellel? Millel?, Alaltütlev – Kellelt? Millelt?, Saav – Kelleks? Milleks?, Rajav – Kelleni? Milleni?, Olev – Kellena? Millena?, Ilmaütlev - Kelleta ? Milleta?, Kaasaütlev – Kellega? Millega?
Inglise keeles on kaks käänet: üldkääne ja omastav kääne. Teisi käändeid
väljendatakse eessõnadega. Üldkääne on käändelõputa. Omastav kääne
moodustatakse üldiselt -’s (ülakoma + s) abil. Sõnadele, mille lõpus on juba
-s, lisatakse ainult ülakoma.
Mitmuse moodustamiseks lisatakse reeglina nimisõnale lõpp: -s, -es. Ainsusel ei lisata mingit lõppu.
Keelte võrdlus
Tegusõna vormistik
Pöörded on ainsus ja mitmus . Ajad on olevik , lihtminevik , täisminevik ja enneminevik. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik: jaatav ja eitav .
Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on lihtolevik , kestev olevik, lihtminevik, kestev minevik,täisminevik, enneminevik, lihttulevik . Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik: jaatav ja eitav
Sooline vahetegemine
Eesti keeles ei eristata sugusi. Vaid öeldakse lihtsalt tema.
Inglise keeles eristatakse sugusi: He - tema(meessoost), She - tema(naissoost) ja It - tema(kesksoost).