ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijada hakk
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.............................................................................................. 3.Praegu teoksil o
b. Kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3. Grammatisatiooni?teooria: a. Tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga b. Grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. Näiteks eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa >*kanassa >*kaas >*-ga Miks keeled muutuvad? 1. ÖKONOOMIA: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2. ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme
Teiste elusolendite suhtlemissüsteem ei ole nii keerukas, tal pole nii suurt hulka sõnavara ning nüansse. Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude dokumentide abil. Keele allsüsteemid: Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis
Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri 1884 ,,Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhasti kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Kirja pannud Dr. K. A. Hermann": esimene eestikeelne eesti keele grammatika. Grammatikaterminoloogia loomine (suur osa kasutusel praegugi): käänete nimetused, ainus ja mitmus, häälik, kääne ja käänamine, pööre ja pööramine, käändkond ja pöördkond, asesõna, täisminevik ja enneminevik jpt. 1896 ,,Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu" 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas.
kuidas ühiskond mõjutab keele arengut ii. kuidas mingi vorm mõjutab arengut, mida kasutab mingi kindel grupp inimesi, mis levib aga terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks. 3) Grammatisatsiooniteooria tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud sõnast kansa ,,rahvas" nii: *kansassa *kanssa *kaas ga Keelkonna mudel: ABCD AB C D A B Isolaatkeel ei ole sugulasi (baski) Keelte uuritavuse tase on väga erinev. Miks keeled muutuvad 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36
· Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36
Austraalias olid maad jaotatud selle järgi kes mis keelt rääkis. · Analüütiline- vrd ee k laua peale · Sünteetilised- vrd ee k lauale · Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt. Gröönimaal kalaalisuuti k e innuiti k: tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit 'sa lihtsalt ei saa end uskuma panna, et sa kunagi enam ei kuule'. Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus, on oluline tähendus. Nt. Majades- tüvi-maja+ mitmus-de+seesütlev kääne ehk inessiiv-s. Kuidas morfeeme liidetakse. 1.Esmaspäeval võtan raamatukogust uue0 raamatu0 lugemiseks. 2. On Monday I will take a new book to read from the library. · Sünteetiline väljendusviis · Abisõnad e analüütiline väljendusviis · Reduplikatsioon-tüve v mingit osa korratakse ja saadakse uus tähendus. Nt. Vanavanaema ja vanavanaisa. Ülivõrret ja keskvõrret väljendatakse nii muudes keeltes. Mitmuse väljendamine. ''Rohkem omadust''. Morfeemide liitumise liigid:
väljendusviis e afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon. 2) abisõnad e analüütiline väljendusviis 3) reduplikatsioon Keeleuniversaalid täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, näiteks on kõigis maailma keeltes võimalik väljendada eitust. Kolmas loeng kaksikliigendus häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i tähendus, lisaks loodushääli matkivad häälikud) ja tähenduslikud üksused ehk morfeemid. Häälikuid on piiratud hulk, kuid morfeeme piiramatu hulk. Foneetika häälikud; fonoloogia häälikute ühendid; morfoloogia morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks; süntaks sõnade liitmine osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks; semantika keelelised tähendused; pragmaatika keele kasutus mitmekeelses kontekstis. Foneetika ja fonoloogia foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju.
8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid
emakeelest. Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9. Keeletüpoloogia keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. 10. Grammatiline kategooria koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Näiteks kääne, aeg, isik. 11. Keeleuniversaalid vt ette poole. 12. Häälik Väikseim kuuldeliselt erisatatav inimkõne üksus. 13. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja on vorm, mida antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, tähistatav on pilt. Kaksikliigendus: Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e
2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on
Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus.
omadus a ei täheda omaduse b olemasolu) Mitteimplikatiivne universaal - mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt kõigis keeltes on oraalseid vokaale) Absoluutne universaal - üldistus võib olla eranditu Universaalne tendents - vastan absoluutsele universaalile; on lubatud mõningad erandid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelelise relatiivsuse hüpotees - (tugev variant, millel enam eriti pooldajaid pole)esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. (Nõrgem ja reaalsem variant) Esimene keel küll suunab ja mõjutab meie maailmataju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. (nt saun ja
Tugev venepärane palatalisatsioon: näk’k’ ‘nägi’, kavval’ ‘kaval’ (väike j); Silbiharmoonia – palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar’ä ‘karja’; helilised klusiilid: hõbõhõt ‘hõbedat’; tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest;
Suri 1939. Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid). · Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. Sapir (1931): Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste
tähendustasandi. Kõnet või kirja võime jagada vähimateks võimalikeks üksusteks, millel on iseseisev tähendus või mis väljendavad muude üksuste vahelisi suhteid. Neid konkreetseid üksusi nimetatakse morfideks. Morfe võib omavahel ühendada, et moodustada uusi sõnu või sõnade muutevorme. Seda, kuidas morfe üksteisega liita õpetab vomiõpetus ehk morfoloogia. Kui uuritakse keele süsteemi, on õigem rääkida morfoloogilise süsteemi põhiüksustest ehk morfeemidest. Morfeem on süsteemi üksus, mis tegelikus keelekasutuses realiseerub erinevate allomorfidena ehk variantidena. Morfoloogia valdkonda kuuluvaiks loetakse kuni sõnavormi pikkusi üksusi. Sõnast pikemad tervikud kuuluvad lauseõpetuse ehk süntaksi alla. Süntaki alla kuulub kogu see teave, mis puudutab sõnade järjestikku ühendamist. Lauseõpetus võib käsitleda terveid lauseid, aga ka väiksemaid, ent lause tervikstruktuuri seisukohast olulisi osi.
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es toimunud viimase 5000-7000 aasta jooksul, kuid ühisjooni võib olla palju varasematest seostest, nt hüpotees uurali keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita. 7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand, reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumis
leksikaalse vormi. • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi. • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68
tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks tüvevariantide ja lõppude kasutamise õigsuse määramise ja korrigeerimise ülesanne. Lauset Paul pühkis kinnasega lund parandas laps semantiliselt (pühkis labidaga), moodustades leksikalis-süntaktilise agrammatismi. Viga võis tuleneda lause või sõna (pühkima) mõistmise raskusest. Mõistmisel valmistas raskusi alalütlev, alaleütlev ja alaltütlev kääne ning ainsuse ja mitmuse osastav kääne, kus kohati osutas laps valele pildile. Lapsel ilmnesid kõnes häälikstruktuuri puuded. Hääldusvead olid loomult ebapüsivad. Laura asendas häälikuid (vattata pro varreta). Esines häälikute ärajätmist (aastiks pro arstiks). Lasteaia tasandusrühma logopeedi hinnangul olid võrreldes Tekstiloomeoskuse õpetamine 15 eelnevate aastatega häälikstruktuuri puuded lapse kõnes vähenenud, kuid siiski märgatavad
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete kogumise kaevandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine, tihtigi üksikasjalikud katseisikute määratlused ja valimite kavad; määratletakse põhirühm, mille tulemused peavad kehtima, ja võetakse sellest põhirühmast valim · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistline testimine. (2004: 131) Kvantitatiivses uurimismeetodis saab kasutada hüpoteesi, mida esitatakse väidetena. Hüpoteese saab esitada, kas suunda osutavatena või statistilistena.
Keeleüksusi iseloomustab alati kaks tunnust — vorm ja tähendus. Foneem on väikseim keele häälikusüsteemi üksus. Keeledidaktika huvides sobib järgmine definitsioon: foneem on akustilis-artikulatoorselt lähedaste ja funktsionaalselt samaste häälikute klass. Foneem avaldub kõnehäälikutena, mis alati mingil määral üksteisest erinevad. Neile erinevustele vaatamata on kõigil variantidel aga sama funktsioon: võimaldab sõnu ära tunda ja sõnu eristada. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Potentsiaalselt on igal morfeemil tähendus, mis realiseerub tekstis. Morfeemid jaotatakse leksikaalseteks ja grammatilisteks, mõlemad võivad realiseeruda variantidena. Näiteks: juu/a, luge/da, hüpa/ta; joon, jõin, juua jõgi-jõe. Keelte kaupa varieeruvad sagedamini kas grammatilised morfeemid (nt. vene, läti keel) või leksikaalsed (nt. eesti keele tüvemuutused).
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
