Keeleteaduse alused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel
adverb e. määrsõna
adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv
afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi
afiks e. seotud morfeem
afiksaaladverb e. abimäärsõna
afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra
aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid.
aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja
Aktionsart- tegevuslaad
aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta
akustiline foneetika - kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika
allkeel- erinev keelekuju , nt. mingi eriala, rühma või isiku keel
allofoon - foneemi variant
allomorf- morfeemi variandid
antonüümia- semantiline vastandussuhe
antropoloogiline lingvistika - (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19. sajandi lõpul alanud indiaani keelte uurimises , mis sundis keeleteadlasi ümber hindama ning uuesti formuleerima oma uurimispõhimõtteid ja – meetodeid .
areaallingvistika- võib uurida keelte jaotust e. seda, kuidas eri keeled maakeral paiknevad, missugused seigad mõjustavad keelekollektiivide suurust ja keelte esinemistihedust.
areaalne e. piirkondlik klassifikatsioon - lähtutakse geograafilistest kriteeriumitest
arbitraarne - meelevaldne
arhifoneem- sellega tähistati neid juhtumeid, kus kahe foneemi vaheline opositsioon neutraliseerub
artikulatoorne foneetika- hääldamist uuriv foneetika
artikulatsiooniviis- see, kuidas õhuvoolu kulgu takistatakse
arvutilingvistika - uurib võimalusi, kuidas esitada keeles sisalduvat teavet masinal töödeldavas vormis.
aspekt- terminit kasutatakse mitmes tähenduses. Selle all võib mõista mingi kõneleja vaatenurka, millest kõne all olevat tegevust vaadeldakse. Imperfektiivsest (e lõpetamata tegevuse) või duratiivsest (e kestva tegevuse) aspektist räägitakse siis, kui tegevust käsitatakse pideva toiminguna ja jälgitakse selle seesmist edasikestmist. Teisest küljest võib aspekti abil väljendada tegevuse tulemlikkust: nn resultatiivne aspekt väljendab seda, et on saavutatud teatav tulemus; irresultatiivne aspekt aga väljendab seda, et tegevus ei ole tulemuseni viinud.
assimilatsioon e. sarnastumine, foneetilise mõjustamise kõige tavalisem vorm
assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused
atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot
auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika
binaarne- kahendvastandusel olev
bitt - informatsiooni statistiline ühik
denotatsioon- välismaailmale viitav suhe
dentaal - kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas
deontiline modaalsus - viitab välisele sunnile, kohustusele või loale
determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa
diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv
dialektsed teisendid - inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel
diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast
diftong - kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend
distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon
distributsioon - jaotumine
dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile
eksotsentriline tarind- subjektist ja predikaadist või kaassõnast ja selle põhisõnast koosnev tarind
ekstensioon- lause tõeväärtus, mis selgitatakse välja nii, nii et võrreldakse väidetud olukorda keelevälises maailmas valitseva olukorraga
ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon- kehakeel , eelkõige ilmed , žestid, pilgud ja asendid
element- üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus
endotsentriline tarind- üks tarindi osapooltest on juhtrollis- ses mõttes, et võib üksigi esineda samas süntaktilises funktsioonis kui kogu tarind
episteemiline modaalsus- viitab teabe tõeväärtusele
esimene liigendus - tähenduseks ja vormiks
esperanto - üks tuntuim abikeel, selle tõi avalikkuse ette poolakas Zamenhof 1887. aastal
etnolingvistika- keele ja rahvuse vaheliste seoste uurimine
etümoloogia e sõnapäritoluõpetus
filoloogia e keeleteadus . Seda nimetust kasutatakse eriti siis, kui uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid .
flekteerivad e. flektiivkeeled- neis on nii järel- kui eesliited , aga need võivad tüvedega liituda niivõrd keeruliste muutumis - ja sulandumisprotsesside vahendusel, et koostisosi on üksteisest raske eraldada.
foneem e. häälikusüsteemi üksus
foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist
fonoloogia - häälikusüsteemide lingvistiline uurimine
fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem
fonotaktika- häälikute ühendamine
fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul
formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika , loogika ja arvutiprogrammide kohta
formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg
fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa
fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keeleteaduse alused #1 Keeleteaduse alused #2 Keeleteaduse alused #3 Keeleteaduse alused #4 Keeleteaduse alused #5 Keeleteaduse alused #6 Keeleteaduse alused #7 Keeleteaduse alused #8 Keeleteaduse alused #9 Keeleteaduse alused #10 Keeleteaduse alused #11 Keeleteaduse alused #12 Keeleteaduse alused #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor farruquita Õppematerjali autor

Lisainfo

Ära on toodud põhilised keeleteaduse mõisted
keel , keeleteadus

Mõisted

absoluutsed universaalid, afrikaat, aktsent, allkeel, antonüümia, areaallingvistika, areaalne, arhifoneem, artikulatsiooniviis, arvutilingvistika, assimilatsioon, binaarne, bitt, denotatsioon, dentaal, diftong, distributsioon, ekstensioon, esperanto, flekteerivad, foneem, foneetika, fonoloogia, fonotaktika, formaalkeel, fraas, funktor, fusiivsed, fülogeneetiline, tähendusteks, homonüüm, idioom, ikoon, implikatsioon, informatsiooniteooria, intensioon, intonatsioon, intransitiivlause, isoleerivad keeled, järgevustõenäosus, jäänukmorf, kahetasandimall, katkendmorf, keele kaheplaanilisus, keelepädevus, keeleteadus, kirjeldav lause, kodeerimisomadused, kognitiivne tähendusteooria, kollokatsioon, kommutatsioon, komplementaarsus, konjutsioonid, kontaktlingvistika, kontseptualistlik tähendusteooria, korrelatsioonikimp, kreoolid, kvantor, käändegrammatikateooria, labiaal, larüngaal, lateraal, lausesemantika, lausung, lekseem, leksikograafia, leksikon, liitsõna, likviidad, lingvistika, loomulik keel, makrosüntagma, masintõlge, metakeel, modaalsus, monogeneesiteooria, morf, morfeem, morfofoneem, morfonoloogiline vaheldus, morfotaktika, morfosüntaks, nasaalkonsonant, nominaalne, noorgrammatism, normatiivsed, nostraatiline hüpotees, nullmorf, obstruendid, ontogeneetiline, osalause, palataal, paradigma, parole, pidžin, poolvokaal, polügeneesiteooria, portmanteau, pragmaatika, propositsioon, prosoodilised, psühholingvistika, pöörd, rakenduslingvistika, reduktiivsed muutused, reduplikatsioon, referent, rekursiivsus, samasus, seem, semantiline võrgustik, kokkukuuluvus, sibilant, sonorandid, sotsiolingvistika, speetsies, spirant, standardteooria, statistiline informatsioon, strukturalism, subjekt, sõltuvus, sõnasemantika, sõsarkeeled, sünonüüm, süntagma, süsteemigrammatika, taksonoomiline strukturalism, transitiivlause, tõestustingimused, ammust ajast, tütarkeeled, valentsiteooria, velaar, vokaalharmoonia, võrdlev, lähteliige, üldkeeleteadus

Teemad

  • absoluutsed universaalid
  • adverb
  • adverbiaal e. määrus
  • afektiivne e. emotiivne tähendus
  • afiks
  • afiksaaladverb
  • afrikaat
  • aglutineerivad keeled
  • aktant
  • Aktionsart
  • aktsent
  • akustiline foneetika
  • allkeel
  • allofoon
  • allomorf
  • antonüümia
  • antropoloogiline lingvistika
  • areaallingvistika
  • areaalne e. piirkondlik klassifikatsioon
  • arbitraarne
  • arhifoneem
  • artikulatoorne foneetika
  • artikulatsiooniviis
  • arvutilingvistika
  • aspekt
  • assimilatsioon
  • assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused
  • atribuut e. täiend
  • auditiivne foneetika
  • binaarne
  • denotatsioon
  • dentaal
  • deontiline modaalsus
  • determinatiivsed liitsõnad
  • diakrooniline käsitlus
  • dialektsed teisendid
  • diatüüpsed teisendid
  • diftong
  • distinktiivne funktsioon
  • distributsioon
  • dünaamiline modaalsus
  • eksotsentriline tarind
  • ekstensioon
  • ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon
  • element
  • endotsentriline tarind
  • episteemiline modaalsus
  • esimene liigendus
  • esperanto
  • etnolingvistika
  • etümoloogia
  • filoloogia
  • flekteerivad e. flektiivkeeled
  • foneem
  • foneetika
  • fonoloogia
  • fonoloogiline süsteem
  • fonotaktika
  • fonotaktilised reeglid
  • formaalkeel
  • formatiiv
  • fraas
  • fraasistruktuurigrammatika
  • frikatiiv e hõõrdhäälik
  • funktor
  • funktsionaalne koormatus
  • nisu – sisu)
  • fusiivsed e. fusioonkeeled
  • fülogeneetiline
  • füül
  • genealoogiline e. geneetiline klassifikatsioon
  • generatiivne transformatsioonigrammatika
  • gerund(ium)
  • grafeem
  • grammatika
  • homonüüm
  • hüperonüüm
  • hüponüüm
  • IA-mall
  • ideogramm
  • idiolekt
  • idioom
  • ikoon
  • implikatiivsed universaalid
  • implikatsioon
  • indeks
  • infiks
  • infinitiiv
  • infiniitne vorm
  • informatsiooniteooria
  • inherentne omadus
  • inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled
  • intensioon
  • interjektsioon
  • intonatsioon
  • intransitiivlause
  • IP-mall
  • isoleerivad keeled
  • järgevustõenäosus
  • jäänukmorf
  • kahetasandimall
  • katkendmorf
  • keele kaheplaanilisus
  • keelepädevus
  • keeleteadus
  • kirjeldav lause
  • klassifikatoorsete tunnuste süsteem
  • klusiil
  • kodeerimisomadused
  • kognitiivne semantika
  • kognitiivne tähendusteooria
  • koha- e. lokaallause
  • kollokatsioon
  • kommunikatiivne kompetents
  • kommunikatsioon
  • kommutatsioon
  • komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus
  • komplementaarsus e. täiendavussuhe
  • poiss – tüdruk)
  • konjutsioonid
  • konstituentide analüüs
  • kontaktlingvistika
  • kontrastiivne keeleuurimine
  • kontseptualistlik tähendusteooria
  • konventsionaalsed normid e. konventsionaalsed süntagmad
  • konventsioon
  • konvergents
  • kopulatiivsed liitsõnad
  • korrelatsioonikimp
  • kreoolid
  • kvantor
  • kõneaktide teooria
  • käändegrammatikateooria
  • labiaal
  • langue
  • larüngaal
  • lateraal
  • lausesemantika
  • lausung
  • lekseem
  • leksikaalne morfoloogia
  • leksikograafia
  • leksikoloogia
  • leksikon
  • lihttüvi e. alustüvi e.juurmorfeem e. juur
  • liitsõna
  • likviidad
  • lingvistika
  • loomulik keel
  • makrosüntagma
  • maksimaalse erisuse põhimõte
  • masintõlge
  • metakeel
  • minimaalpaar
  • mitteverbaalne suhtlus
  • modaalsus
  • modaalverb
  • monogeneesiteooria
  • morfeem
  • morfofoneem
  • morfoloogia
  • morfonoloogiline vaheldus
  • morfotaktika
  • morfosüntaks
  • nasaalkonsonant
  • negatsioon
  • nominaalne
  • noomen
  • noorgrammatism
  • normatiivsed e. preskriptiivsed grammatikad
  • nostraatiline hüpotees
  • nullmorf
  • objekt e. sihitis
  • objektkeel
  • obstruendid
  • onomatopoeetilise sõnad
  • ontogeneetiline
  • osalause
  • palataal
  • palatalisatsioon
  • paradigma
  • paradigmamall e. WP mall
  • paradigmaatilised suhted
  • parafraas
  • parole
  • partikkel
  • partitsiip
  • pidžin
  • poolvokaal
  • polügeneesiteooria
  • e. kohvermorf
  • potentsiaalselt vaba morfeem
  • pragmaatika
  • predikaat
  • predikatiiv e. öeldistäide e. predikaatnoomen
  • prefiks
  • pre- japostpositsioonid e. adpositsioonid
  • presupositsioon
  • primaarsed grammatilised kategooriad
  • proadverb
  • propositsioon
  • prosoodilised e. suprasegmentaalsed tunnused
  • psühholingvistika
  • pöörd- e. konversioonisuhe
  • rahvusvahelised abikeeled
  • rakenduslingvistika
  • reduktiivsed muutused
  • reduplikatsioon
  • redutseerumine
  • referent
  • registrid
  • rekursiivsus
  • relatsioon
  • samasus- e. ekvatiivlause
  • sekundaarsed grammatilised kategooriad
  • semantika
  • semantiline informatsioon
  • semantiline võrgustik e. semantiline ruum
  • semantilised komponendid
  • semeem
  • semiootika
  • seotud morfeem
  • sibilant
  • sonorandid
  • sotsiolekt
  • sotsiolingvistika
  • speetsies
  • spirant
  • standardteooria
  • statistiline informatsioon
  • statistilised universaalid
  • strukturalism
  • subjekt
  • e. järel- e lõppliide
  • sõltuvus
  • sõnasemantika
  • sõne
  • sõsarkeeled
  • sünkroonne käsitlus
  • sünonüüm
  • süntagma
  • süntagmaatilised suhted
  • süntaks
  • süntaktilise süvastruktuuri kirjeldus
  • süsteemigrammatika
  • taksonoomiline strukturalism
  • teine liigendus
  • traditsiooniline grammatika
  • traditsiooniline grammatikateooria
  • transitiivlause
  • tremulant
  • tuletis
  • tõestustingimused
  • täiendavusseos (e. täiendjaotus) e. komplementaarne distributsioon
  • tüpoloogiline liigitus
  • tütarkeeled
  • tüvi(sõna)
  • vaba morfeem
  • vaba vaheldus
  • valentsiteooria
  • velaar
  • vokaalharmoonia
  • võrdlev-ajalooline meetod
  • üldine markeeritusteooria
  • üldkeeleteadus

Kommentaarid (2)

cocochoo profiilipilt
cocochoo: Väga hea kordamiseks.
20:45 08-01-2011
totoshka profiilipilt
22:33 24-11-2011


Sarnased materjalid

23
doc
Keeleteaduse alused
40
docx
Keeleteaduse alused
32
docx
keeleteaduse alused
25
doc
Üldkeeleteaduse konspekt
21
doc
Üldkeeleteaduse konspekt
21
doc
Üldkeeleteaduse eksam
16
docx
Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
15
docx
üldkeeleteadus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !