Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kõik on üks, kus on siis koht keele jaoks ?
  • Kui anomaalia (seaduspärasusest või normist kõrvalekaldumus) ?
  • Millised sõnaliigid keeles on ?
  • Kuidas kirleldada keelt, millest sa ei tea midagi ?
  • Kui me midagi ütleme, jätame samas palju asju ütlemata.( Nt eesti k "Ta kandis musta" (kes ?
  • Mida nad varem kuulnud pole ?
  • Mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt ?
  • Miks rektor laulis ?
  • Mida X tähendab ?
  • Mida X-ga öelda võib ?
  • Mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti - vene: võ kodaniki ?
  • Kuidas tajutakse sõnu, kui tegelikus kõnevoos sõnevahesid ei ole ?
  • Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse ?
  • Mis on koodivahetus ja kuidas käsitleb seda koodikopeerimise mudel ?
  • Mida kopeeritakse meelsamini ?
  • Millised probleemid on tähenduse esitamisel sõnaraamatus ?
  • Kuidas mõjutab kontekst viitamisvahendite valikut ja milliste meetoditega seda uuritakse ?
 
Säutsu twitteris

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel.
Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast:
  • 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud).
  • 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest)
  • 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool).
    Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused!
    Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid.
    1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad , tähtsus keeleteadusele);
    TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus !). Koosneb 8 raamatust.
    • Veedade periood – 1300 – 800 eKr
      • veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus
      • keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha
      • veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika , meetrika, etümoloogia , astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine )
    • Veedad olid suulised tekstid.
    • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma . ( sellep foneetika abiteadus veedadel)
    • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud. (veedad "räppisid") Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel seletasid, nt a+u=o.
    • Etümoloogia selgitas sõnade tähendusi.

    Panini (umb 400 ekr)
    • Pānini nimetab 10 grammatikut, kelle töödest me midagi ei tea, seega pidi olema grammatikatraditsioon juba enne teda.
    • Pāninil umbes 4000 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt ( sanskrit ).
    • Pānini tekst on ilma kommentaarideta arusaamatu (Indias traditsioon, et pidi kommenteerima, muidu aru ei saa), sest
      • reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi

    Abisümbolid, näiteks
    • afiksi täielik kadu – LU, millel on sõltuvalt kontekstist kolm liiki LUK, SLU ja LUP

  • näiteks on süsteemi mõttes igale mitte-verbile lisatud nominaalsufiks, aga muutumatutelt sõnadelt kaotatakse see LUK
    • kadu, mille puhul säilib funktsioon – lopa (nullmorfeem)

      • reeglid on väga lühikesed ja kokkusurutud, tihti ainult üks-kaks sõna, kuid suhteliselt lihtsa süntaksiga, praktiliselt puuduvad finiitverbid (pöördelised tegusõnad)
      • reeglite järjekord näib esmahetkel täiesti suvaline
    • Reegleid tuleb meeles pidada ja „kaasas kanda“, osaliselt olid suulises süsteemis ilmselt kasutusel intonatsioonilised (kõnemeloodilised) vahendid, et reeglite tekstuaalsust korrastada.
    • Intonatsioon kadus kirjapanekuga, nii et me tänapäeval ei tea, kuidas see täpselt toimis. Ilmselt oli grammatika puhul tegemist kunstilise esitusega, mille sarnast ei ole teada.
    • Reeglid on põhimõtteliselt kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti.
    • Kaks seletust: reeglid on ajaloo jooksul lihtsalt sassi läinud või pidas Panini ise elliptilist „tekstuaalsust“ olulisemaks loogikast, st kui avanes võimalus, „vahetas teemat“

    Panini reeglite liigid
    • definitsioonid

    (nt nimetused, järjekorrareeglid, sh 8.2.1, pärast mida varem suvaliselt rakenduvad reeglid hakkavad rakenduma järjekorras)
    • grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid

    a) väljendusreeglid, nt
    2.3.2 karmaņi dvitīyā – The accusative [is used] in [the sense of] patient
    2.3.12 caturthī sampradāne - The dative [is used ] in [the sense of] recipient
    b) kombineerimisreeglid
    c) asendusreeglid
    • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas.
    • Algusetapis on semantilis-ontoloogilised kategooriad, mis teisendatakse semantilisteks rollideks (retsipient, patsient , instrument, lähtepunkt agent , eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded.
    • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv , passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause

    NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt:
    Kati keedab suppi .
    Suppi keedetakse (Kati poolt)
    Kati on supi keetja.
    Kati on suppi keetmas
    • Kiparsky ja Itkonen – Pānini grammatika on parim grammatika vähemalt 1980-teni (ühtki keelt polnud nii palju kirjeldatud)
    • Pānini järgne keeleteadus Indias– Pānini kommenteerimine.
    • Itkonen: India keeleteadus näitaks nagu, et teaduse progress ei ole paratamatus . India keeleteadusel pole ajalugu, kõik on kogu aeg üks tervik. India keeleteadus ei saanudki areneda, sest see oli juba Panini ajal NII HEA. [??]

    2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“
    TERMIN: Confucius - Hiina nimekaim õpetaja, filosoof ja poliitikateoreetik Konfutsius oli esimene, kes arendas hiina rahva põhiideid sünteesides usuliste tõekspidamiste süsteemi. Tema filosoofia, mis tugines üksikisiku kõlblusele ning oma rahvast teeniva ja eeskujuks oleva valitsemise mõistele, levis hiinlaste elus ja kultuuris enam kui 2000 aastat ja on tugevasti mõjutanud maailma elanikke-nende mõttemaailma. Ise ta midagi ei kirjutanud, kuid kogu tema õpetused koondati hiljem raamatuks „Lunyu”. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus ja riigiõpetus. Põhilised voorused on inimlikkus, õiglus , sündsus, tarkus ja seadusekuulekus. Inimese ideaaliks on haritud ja õilis, teisisõnu tark mees.
    ”Kes tahab valitseda oma maad, peab kõigepealt suutma toime tulla oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama õiglast südant. Kes tahab omada õiglast südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda,ja selleks,et õigesti mõelda, peab ta kõigepealt targaks saama”. Teiseks õpetuseks on kuldreegel: „Tee teisele seda, mida sa tahad , et ta sulle teeks ”!, ehk „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks”!
    Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi.
    • Esimene filosoof oli Confucius (tuntud ka kui Kongzi 孔子 "Master Kong ”ja austusväljendina Kong Fuzi; 551-479 eKr) – pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega valitsusametnikena tooks maale rikkuse ja rahu. See oli omalaadne “džentelmenide” klass: kõrge moraaliga, ühiskondlikke norme järgiv, konservatiivne , lihtrahva heaks töötav.
    • Confucius:
    • The Master said: If something had to be put first , it is, perhaps, the rectification of names. /…/
    • Nimede parandamine – tegelikult küll mõtles C. asjade parandamist. (Sõnad peavad olema õigesti defineeritud.)
    • Asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, kuid aeglasemalt kui asjade ise. (nt mida tähendas "vanasti" abielu ja mida see tähendab tänapäeval pole üks ja seesama. Vana tähendus on õige, tänapäeva tähendust peaks muutma .) Seega peegeldavad tähendused pisut varasemat, C. arvates „õigemat“ asjade seisu.
    • Umbes 300 eKr oli Hiinas juba palju erinevaid filosoofilisi õpetusi. Üks neist oli School of Names, mis jätkas nimede parandamise traditsioone.
    • Sellele järgnenud taoism on äärmuslikult relatiivne, kõik on võrdne, vastandeid ei saa eristada.
    • Kui kõik on üks, kus on siis koht keele jaoks? Kuna sõnad on selleks, et väljendada erinevusi, pole neid vaja. Taoism rõhutab sõnade tühisust.

    3. Araabia : Sibawaihi grammatika
    TERMIN: Sibawaihi - Araabia keele mõjukas keeleteadlane ja grammatik.Tema kirjutatud "Al-kitab" oli esimene araabia keele grammatika.
    • Araabia kultuur tänapäevases mõttes sündis koos islami usuga 7. sajandi AD keskel.
    • Lääne ajaloolased ütlevad tihti, et araabia kultuur laenas palju Kreekast. Sībawaihi süntaks ei näita sellest siiski mingeid märke , see erineb täiesti kreeka parimast, Apolloniuse süntaksist, selles pole näha Aristotelese mõjusid . Siiski ei pruugi arvata, et mõjusid üldse ei olnud.
    • Sībawaihi grammatika (Al-Kitāb ’the book’) on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika.
    • S. on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. (ei teata S. grammatika eellasi või järglasi)
    • Klassikalise araabia keele mudel on Koraan . Nagu sanskrit, fossiliseerus ka klassikaline araabia keel.
    • Sisuliselt on Pānini ja Sībawaihi grammatikad siiski väga erinevad. S. kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid, keskendub süntaksile.
    • Sībawaihi süntaks keskendub eelkõige rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole.
    • S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks (vaadatakse suhtlust. Keelega koguaeg tehakse midagi ehk suheldakse.)
    • S. peab oma uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid (Itkonen: Saussure’i parole ), kalām, mis tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.)
    • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem.
    • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet.
    • Rõhutab kuulaja olulisust.

    „Mida kõneleja ütleb, on vastus küsimusele, ka siis kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.”
    • Suhtluslik aspekt süntaksis. Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb , sest kuulajal on ootus, mida ei tohi petta .
    • Mitte-euroopa traditsioonid (India, Hiina, Araabia): üks „suur“ alguses, kelle saavutusi hiljem ei vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea. Kuid ka Sībawaihi süntaksile ei ole tolleaegses Euroopas võrdset.
    • Siiski need kolm traditsiooni katkesid. Tänapäeval on nendes maades täiesti euroopalik lingvistika .

    4. Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood ( Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus);
    TERMINID:
    Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist.
    Häälikusümbolism -
    täht "r" on omistatud nt liikuvatele objektidele, "o" näitab nt ümarust
    Aristoteles -
    Aristoteles (384-322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.
    Metafoor - on kõnekujund, troop , mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
    Dionysios Thrax -
    hellenismiajastu grammatik. Teda peetakse esimese kreeka keele grammatika "Τέχνη Γραμματική" (Technē grammatikē) autoriks , kuigi on seatud kahtluse alla, kas ta kirjutas kogu teose ise.
    Apollonius Dyscolus -
    Üks parimaid kreeka grammatikuid. Temalt pärineb vanim süntaks
    • Kreekas kujunes alfabeetiline (häälikuline) kiri esimese aastatuhande alguses eKr. (küllaltki efektiivne kirjutamise vorm, vorme parem kirjutada)
    • Oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi ka võõraste rahvastega. Ilmselt pidid olema tõlgid jms. Kuid sügavam huvi muude keelte ja kultuuride vastu puudus.
    • Platoni “Kratyloses” on mainitud sõnade laenamise võimalust.
    • Keelt (logos) peeti selleks, mis eristab inimest loomast

    Platon (surn 349 eKr)
    • Vana-Kreekas oli palju filosoofilisi arutlusi selle üle, kust maailm on pärit ja mis on kõige olulisemad inimesest kõrgemal olevad mõjutajad.
    • Esimene meieni säilinud spetsiifiliselt keelt puudutav arutlus on Platonil (surn 349 eKr), eelkõige dialoogis Kratylos (Kratulos, Cratylos)
    • “Kratylose” põhiküsimus: kas keel põhineb physis (phusis)-el või nomos -el?
    • Juba varasemas traditsioonis physis – (inim)loomus, nomos – ühiskonna reeglid. Arutlus käis eelkõige selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja selle taltsutamiseks on vaja seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud ja seega on inimene loomult hea.
    • Platonil keele kontekstis
    • nomos = konventsionaalsus, “kunstlik” reeglipärasus
    • physis = vastavus maailmale, sõna vastavus referendile
    • “Kratyloses” vaidlevad
    • Hermogenes : pooldab vaadet, et keel on konventsionaalne, tänapäeva mõttes arbitraarne
    • Kratylos: pooldab vaadet, et keel põhineb physis-el, on „loomulik“, tänapäeva mõttes ikooniline
    • Sokrates (keda peetakse Platoni vaadete väljendajaks)
    • Kõigepealt selgitab Sokrates keele „arbitraarsust“: nimeandjad lihtsalt annavad asjadele nimed, keel on puhas instrument. (ei peegelda midagi)
    • Keele loomuomasuse vaadet põhjendatakse etümoloogiaga, mis kohati justkui on nali, aga pole ka
    • Järgnevas jõutakse selle juurde, et “liitsõnade” osade tähendused peavad sel juhul ka olema põhjendatud. (nt [tänapäev] lasteaed)
    • Sokrates: sõna anthrōpos tähendab, et kui kõik muud elusolendid on võimetud uurima ja jälgima seda, mida nad näevad, ja arutlema selle üle, siis inimene, kui ta midagi näeb, uurib seda (anatherei) ja arutleb selle üle (opōpen). Seega on õige kasutada elavate hulgas ainult inimese kohta nime anthrōpos ehk anathrōn ha opōpe, ‘ see, kes uurib, mida on näinud’
    • Häälikusümbolism:
    • r liikumine või kiirus
    • t sidumine või puhkus
    • l liuglemine
    • i peenus, väiksus
    • o ümmargusus
    • Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [ peegel ] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust.
    • Sokrates ironiseerib kohati, kuid ei eita täielikult keele loomuomasuse (ikoonilisuse) väidet.
    • Ütleb näiteks, et kuigi sõnades võivad olla “vastupidised” häälikud , saavad inimesed neist siiski aru.
    • Itkonen: Platon kombineerib tegelikult keele pildi- ja instrumendi-teooriat. Mõlemad on tänaseni väga mõjukad.

    Aristoteles (surn 322 eKr)

    Nt Kõik inimesed on surelikud.
    Sokrates on inimene.
    Järelikult: Sokrates on surelik.
    • A. loogika jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause.
    • Kuna A. loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua (või on tänaseni), olid ka tema arvamused keele kohta pikalt väga mõjukad.
    • Kõne on tunnetuse kogemuste representatsioon (esindus), kiri on kõne representatsioon.
    • Kõneldud sõnad on tundmuste sümbolid või märgid, või hinge muljed; kirjutatud sõnad on kõneldud sõnade märgid. Nagu kirjutamine, nii ka kõne pole sama kõikidel inimrassidel. Kuid mentaalsed tundmused ise, millest [põhjustatud] sõnad on primaarselt märgid (kr. semeia), on samad kogu inimkonnale. Nagu [ka] objektid, millest need tundmused on representatsioonid või sarnasused, kujutised, koopiad (kr. homoiomata)
    • A. defineeris suure hulga abstraktseid termineid.
    • A. jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse (kümnesse) klassidesse (tegi esimese liigituse tähendusele):
    • mis ( substants ) – nt hobune, mees
    • kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune
    • missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline
    • suhestatud millega (suhe) – pool, topelt , suurem
    • kus (koht) - turuplatsil
    • millal (aeg) – eile, eelmisel aastal
    • asend - istub
    • seisund - on relvastatud
    • tegevus – lõikab, põletab
    • mõjutatus – on lõigatud, on põletatud
    • Laused moodustuvad nendest kümnest kategooriast, mis iseenesest pole tõesed ega väärad.
    • A. järgi on kõige tähtsam tüüp lauseid väited ja need jagunevad omakorda jaatusteks ja eitusteks.
    • Väited võivad olla tõesed ja väärad, vastavalt sellele, kas tegelikkuses on nii, nagu on öeldud . Väide koosneb onomast ja rhemast.
    • Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) 
    • (substants) on (substantsi atribuut)
    • Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv
    • Selliselt formuleeritud väiteid oli vaja süllogismi jaoks, milles onoma (1) on laiendatud kvantoriga.
    • Ülekanne (metaphora) seisneb selles, et asjale antakse teise asja nimi.
    • A. metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras (luules) võib nimesid üle kanda. (tänapäeval ei pea paika)
    • Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Kasutab poeetika ühe näitena: laev seisab ankrus. Laev ei saa seista.
    • Veel üks näide Poeetikast:
    • Mõnel taolisusest ei ole nime, kuid ka neist võib samal viisil rääkida: näiteks on seemnevilja heitmine „külvamine“, valguse päikese puhul aga on ilma nimeta, kuid see on päikese suhtes samasugunenagu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #1 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #2 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #3 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #4 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #5 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #6 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #7 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #8 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #9 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #10 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #11 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #12 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #13 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #14 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #15 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #16 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #17 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #18 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #19 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #20 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #21 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #22 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #23 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #24 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #25 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #26 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #27 Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016 #28
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 252852 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimused, terminid, artiklite kokkuvõte - kokku 28 lk
    grammati , grammatik , keeleteadus , häälik , filosoof , semantika , universaal , süntaks , tüpoloogia , verb

    Mõisted

    Sisukord

    • Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel
    • Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast
    • 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest
    • 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast
    • Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused!
    • Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid
    • TERMIN: Pānini
    • Panini (umb 400 ekr)
    • Panini reeglite liigid
    • Kati keedab suppi
    • Suppi keedetakse (Kati poolt)
    • Kati on supi keetja
    • Kati on suppi keetmas
    • TERMIN: Sibawaihi
    • TERMINID
    • Platon
    • Häälikusümbolism
    • Aristoteles
    • Metafoor
    • Dionysios Thrax
    • Apollonius Dyscolus
    • Platon (surn 349 eKr)
    • Aristoteles (surn 322 eKr)
    • Kõik inimesed on surelikud
    • Sokrates on inimene
    • Järelikult: Sokrates on surelik
    • Aleksandria koolkond
    • Dionysius Thrax
    • Skolastikud
    • Keeleuniversaalid
    • Tähendus ja referents
    • Põhilised
    • Dante
    • Murded ja keele varieerumine
    • TERMIN
    • Port Royali grammatika
    • Võrdlev-ajalooline keeleteadus
    • Sir William Jones
    • Sajnovics
    • Ablaut
    • Wilhelm von Humboldt 1767-1835
    • TERMIN: Schleicher
    • August Schleicher 1821-68
    • Keelepuu
    • Biologism
    • TERMIN: Noorgrammatikud
    • Häälikumuutused
    • 
    • Analoogia
    • Laenamine
    • Dialektoloogia
    • Grammatisatsioon
    • Divergentsiteooria
    • Konvergentsiteooria
    • Gottlob Frege 1848-1925
    • Struktualism
    • Baudouin de Courtenay
    • Ferdinand de Saussure
    • Jakobson
    • Strukturalismi eellugu
    • Ferdinand de Saussure 1857-1913
    • Strukturalismi põhitõed
    • Ferdinand de Saussure’i mõtteid keelest
    • Praha fonoloogiline koolkond
    • Bloomfield
    • Franz Boas
    • Edward Sapir
    • Benjamin Lee Whorf
    • Sapir (1931)
    • Whorf (1956)
    • Greenberg
    • Uus-whorfianism
    • Kontseptuaalne ruum
    • Semantiline kaart
    • Noam Chomsky
    • Noam Chomsky
    • Syntactic Structures 1957
    • Transformatsioonireeglid
    • Generatiivne semantika
    • Kõneaktiteooria Austinil
    • Grice’i
    • Vestlusanalüüs
    • Austin ja performatiivsus
    • Õnnestumistingimused
    • John Searle
    • Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip
    • Vestlusanalüüs
    • Vestlusanalüüsi kriitika Kõneakti teooriale
    • Sotsiolingvistika
    • Sotsiolingvistika eelkäijad
    • sajandi keskpaik
    • William Labov
    • William Labov
    • Labovlik mikrosotsiolingvistika
    • Suhtlusvõrgustikud
    • Kakskeelsus (mitmekeelsus)
    • Kakskeelsuse uurimine keeleteaduses
    • Koodivahetus
    • Kognitiivne semantika
    • Lakoff
    • Kognitiivne keeleteadus
    • Kognitiivse lingvistika printsiipe
    • Mõistestuse
    • Mari, sekretär
    • Grammatika
    • Ronald Langacker
    • Cognitive Grammar
    • Kognitiivne metafooriteooria
    • Metonüümia
    • Loen Tammsaaret. (kirjanikku ei saa lugeda)
    • Hamburger ootab arvet.(ikka klient ootab)
    • Psühholingvistika
    • Põhilised keeleomandamise teooriad
    • Uurimisobjektid
    • Representatsioon
    • Mentaalne protsess
    • Psühholingvistika meetodid
    • Psühholingvistika tehnikaid
    • Mõned näited PL uurimisküsimustest: lugemine
    • Mõned näited PL uurimisküsimustest: kõne tajumine
    • William Jones
    • Sajnovics
    • SAE (Standard Average European)

    Teemad

    • Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast
    • 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla
    • pooleks jagatud)
    • 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest
    • küsimusest)
    • 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast
    • vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20
    • sajandi puhul kas esimene või teine pool)
    • India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini
    • grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele);
    • TERMIN: Pānini
    • a+u=o
    • LUK
    • karmaņi dvitīyā
    • caturthī sampradāne
    • Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses
    • nimede parandamine“
    • TERMIN: Confucius
    • rectification of names
    • School of Names
    • Araabia: Sibawaihi grammatika
    • TERMIN: Sibawaihi
    • Al-Kitāb
    • parole
    • kalām
    • Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja
    • häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele
    • ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest
    • kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood
    • Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus);
    • TERMINID
    • Platon
    • Häälikusümbolism
    • Aristoteles
    • Dionysios Thrax
    • Apollonius Dyscolus
    • logos
    • Kratylos (Kratulos, Cratylos
    • physis
    • phusis
    • nomos
    • nomos =
    • physis =
    • physis
    • anthrōpos
    • anatherei
    • opōpen
    • anathrōn ha opōpe
    • katoptron
    • semeia
    • homoiomata
    • hobune
    • kahe “kubiti” pikkune
    • kollane, grammatiline
    • pool, topelt, suurem
    • turuplatsil
    • eile, eelmisel aastal
    • istub
    • on relvastatud
    • lõikab, põletab
    • on lõigatud, on põletatud
    • rhema
    • Sokrates on kõndiv
    • metaphora
    • Poeetikas
    • Tekhnē Grammatik
    • jooksen ja jään magama
    • Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike
    • probleemide üldiseloomustus
    • inflection
    • arbitraarne
    • ikooniline
    • Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse
    • positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest
    • tähenduse ja referentsi vastandus, lause
    • aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide
    • põhjused)
    • TERMINID
    • Skolastikud
    • modus
    • Grammaticae Speculativa
    • suppositiō
    • homō
    • lause aktsepteeritavus
    • causa materialis
    • causa formalis
    • causa efficiens
    • causa finalis
    • modused
    • modi significandi
    • Modi essendi
    • Modi intelligendi
    • Modi significandi
    • Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja
    • keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate
    • kirjakeelte jaoks
    • saj Eestis
    • piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama
    • Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses
    • TERMIN
    • Port Royali grammatika
    • Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused
    • keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask, Bopp ja vennad
    • Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest
    • Võrdlev-ajalooline keeleteadus
    • Rask
    • Bopp
    • häälikumuutustest
    • Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele
    • TERMIN
    • von Humboldt
    • Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses
    • TERMIN: Schleicher
    • Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise
    • kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva
    • ajaloolise keeleteadusega
    • Häälikumuutused
    • Analoogia
    • Laenamine
    • Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd
    • Frege
    • analüütilise (keele)filosoofia
    • Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay
    • Ferdinand de Saussure ja edasiareng Praha koolkonnas
    • Jakobson)
    • Baudouin de Courtenay
    • Ferdinand de Saussure
    • Strukturalismi põhitõed
    • Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield
    • Bloomfield
    • Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I
    • poolel. Boas, Sapir, Whorf
    • Boas
    • Sapir
    • Whorf
    • Sapir (1931)
    • Whorf (1956)
    • Kokkuvõtteks lingvistilise relatiivsuse teooriast
    • Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg
    • Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad
    • keeletüpoloogia
    • Greenberg
    • saj teine pool
    • Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed
    • tänapäeval
    • Uus-whorfianism
    • psühholingvistilised katsed
    • Noam Chomsky ja generatiivne grammatika
    • transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur
    • semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl
    • generatiivne grammatika
    • Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning
    • nende areng generatiivse leksikoni teoorias
    • Generatiivne semantika
    • Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria
    • Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip
    • Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs)
    • pragmaatika
    • Searlil
    • koostööprintsiip
    • Vestlusanalüüs
    • Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich
    • koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist
    • koodivahetus
    • sajandi keskpaik
    • William Labov ja mikrosotsiolingvistika
    • William Labov
    • mikrosotsiolingvistika
    • Kakskeelsuse (mitmekeelsuse) käsitlemine
    • keeleteaduses
    • Kakskeelsus (mitmekeelsus)
    • keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas
    • Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni)
    • mõistemetafoori teooria
    • mõistemetafoori teooria
    • embodiment
    • minu õde
    • Juba Tartus
    • hakkas lund sadama
    • metafooriline
    • minul
    • dünaamiline
    • Langackeri kognitiivne grammatika
    • Space Grammar
    • samasse kogemuslikku valdkonda kuuluva
    • Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid
    • comprehension
    • neural
    • mineviku
    • moodustamine= tugev tüvi + s(i)
    • eye tracking
    • brain imaging
    • mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword
    • priming
    • Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine
    • loengus kuulduga on ülimalt teretulnud)
    • etnolingvistiline vitaalsus
    • etnolingvistiline vitaalsus
    • loogilisel polüseemial
    • Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele)
    • süllogism
    • metafoor
    • spekulatiivne grammatika
    • Dante
    • propositsioon
    • predikaat
    • koopula
    • keele monogeneesi teooria
    • William Jones
    • Sajnovics
    • ablaut
    • biologism
    • keelepuu
    • dialektoloogia
    • grammatikalisatsioon
    • pankrooniline protsess
    • konvergentsiteooria
    • divergentsiteooria
    • parole
    • langue
    • SAE (Standard Average European)
    • hierarhia keeletüpoloogias
    • semantiline kaart
    • leksikaalne tüpoloogia
    • rekursiivsus
    • transformatsioonireeglid
    • fraasistruktuurireeglid
    • õnnestumistingimused
    • illokutiivne akt
    • vooruvahetusmehhanism
    • keelegeograafia
    • diglossia
    • kommunikatiivne kompetents
    • suhtlusvõrgustik
    • mõistestus
    • allikvaldkond
    • sihtvaldkond
    • metonüümia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
    30
    doc
    Keeleteaduse alused kevad
    25
    docx
    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
    16
    docx
    Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
    38
    docx
    Maailmakirjandus I-Antiik-Kordamisküsimused 2016
    10
    docx
    Keeleteaduse alused
    23
    doc
    Keeleteaduse alused
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !