Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Keeleteaduse alused II (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance ) või keelevahetust (language shift ).
    Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esitatakse kummagi rühma kohta eraldi (kokku siis 26 küsimust, vt küsimusi 26-51 lisas ). Kultuurilise distantsi uuringud ei ole väga laialt levinud, kuigi mõningaid töid on sel teemal ilmunud. Laskumata eri lähenemiste vahelistesse erinevustesse, on vitaalsuse küsimustiku tarvis eelistatud Babikeri jt (1980) lähenemist, mis keskendus toitumise, rõivastuse, religiooni ja mentaliteedi erinevuste tajumisele. Täiendavalt lülitati kultuurilise distantsi moodulile Landry jt järgi 13 küsimust sotsiaalse võrgustiku struktuuri kohta, sest küsitletu seotus vähemusrühma või enamusrühma võrgustikuga väljendab selgelt isiku kultuurilist distantsi ühest või teisest rühmast. Kokku uurib kultuurilist distantsi 22 küsimust (vt küsimused 13-25 ja 52-60 lisas).
  • Veel keerulisem lugu on terminiga „ koodivahetus ", mis tähendab rohkem kui ühe keele kasutust ühe vestluse piires. Praegu kinnistunud eestikeelne termin „koodivahetus" on selgem kui varem käibel olnud „ümberlülitumine", mis paistab olevat otsene tõlge inglise keelest (,codeswitching). Rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses on pealtnäha lihtne nähtus, kuid kas tegelikult toimub kõneleja teadvuses ümberlülitamine (switching), mis sarnaneb lüliti lükkamisega ühest asendist teise? Veel on kasutusel terminid code -ntixing, coda alterncition, code-shift, code-blend jne. Clyne nimetab niisugust segadikku ärevust tekitavaks, kuid ei suuda pakkuda midagi vastukaaluks.
    KKMi on seni võrdlemisi vähe tuntud ja seda on vähe rakendatud. On raske öelda, miks see nõnda on. Kuna Johanson on türkoloog, siis kasutas ta mudeli sõnastamisel türgi keele kontaktide näiteid, kuid sellegipoolest on KKM sõnastatud üldteoreetiliselt ja ka mitte-türkoloogile piisavalt läbipaistvalt. Seni on KKMi kasutatud enamasti türgi keelte kontaktide kirjeldamiseks. KKMi kõige uuem põhjalik analüüs teiste kontaktlingvistika mudelite kontekstis on samuti pärit türgi keele kontaktidega tegeleva keeleteadlase sulest. Eestis on seda mudelit rakendanud siinkirjutaja. KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Keeleteaduse alused II #1 Keeleteaduse alused II #2 Keeleteaduse alused II #3 Keeleteaduse alused II #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor EleriJ Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Artiklite kordamisküsimuste vastused
    Keeleteaduse alused , eesti keel

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    12
    doc
    Keeleteaduse alused
    18
    doc
    Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
    3
    doc
    Keeleteaduse alused 1 loeng
    23
    doc
    Keeleteaduse alused
    10
    docx
    Keeleteaduse alused
    40
    docx
    Keeleteaduse alused
    30
    doc
    Keeleteaduse alused kevad
    9
    doc
    Keeleteaduse alused I





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun