Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt (8)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuivõrd sõltub vorm tähendusest või vastupidi ?
  • Kui regulaarne on keele süsteem ?
  • Millele see tugineb ?
 
Säutsu twitteris
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused.
1. Keele käsitlemine antiikmaailmas
a) India: Panini grammatika
Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pānini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pānin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) – avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele.
b) Kreeka
Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded).
  • filosoofide periood ( Aristoteles , Platon jt):
    Alates 5 sajand eKr. Põhiprobleemid:
    • physei – thesei vastandus. Kas keel on looduslik või inimeste loodud ja kokkuleppeline? Physei pooldajad : keel on jumalate poolt antud, laps õpib keele loomulikult. Thesei pooldajad: keel püsib normide alusel, ta on välja mõeldud ning kombestiku alla käiv, kokkuleppeline.
    • Kuivõrd sõltub vorm tähendusest või vastupidi? Aristoteles: thesei – inimesed annavad asjadele nimed. Keel võib muutuda aga selle taga ei saa olla ühe inimese töö. Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt.
    • Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada . Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid.
    • Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse.
    • Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhēma). 

  • Aleksandria periood ( Dionysios Trax);
    Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine . Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri.
    c) Rooma .
    Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) „Ars Grammatica“, Priscianus (V/VI saj m. a. j.) „Institutiones de arte grammatica“. Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga.
    Grammatikaid: 
    • Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv . Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet.  
    • Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus.
    • Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor . Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega.
    • Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut.

    2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism
    Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele.
    Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule.
        Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas.
        Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
        Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi – tähenduse omamise viisidest . Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele – ladina keele grammatika analüüs.
    Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega.

    “Jõnks” ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos

    “Pime” ja “valgustatud” keskaeg (piir u. 11. sajand)
    Aristotelese õpetused (loogika) – ka keelekäsitlusse
    Ülikoolid

    Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme

    • Universaalide küsimus (=tähenduse olemus)
    • Significatio ja suppositio
    • Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon
    • Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused
    • Modistid (“De modis significandi” – tähistamisviisdest)
    • modi essendi
    • modi intelligendi
    • modi significandi
    • “materiaalne” ja “formaalne/funktsionaalne tähistusviis

    3. Renessanss : keeled on erinevad 
    14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli.
        Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine , usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 
         Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. 
        Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi.
    Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, “tegeliku” keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?)
    4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 
    17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled.
    Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust.
    Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega.  
    18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest.
    Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle.  
    Taust:
    Murrang reaal -teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler , Newton ). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 – 1650; Leibniz 1646 –1716).
    Keeleteadus:
    Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika, „Grammaire générale et raisonnéé” e „Üldine ja ratsionaalne grammatika” (1660), Prantsusmaa.
    • – aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt.

    Lähteskeem:
    • mõtlemine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #1 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #2 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #3 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #4 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #5 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #6 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #7 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #8 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #9 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #10 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #11 Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 224 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor polynasia Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Aine "Keeleteaduse alused" II osa "Keeleteaduse ajalugu" eksamikonspekt (India, Kreeka, Rooma, Renessanss, 17-18 sajand, Üldkeeleteadus ja Humboldt, Võrdlev-ajalooline keeleteadus, Strukturalism, Generativism (Chomsky), sotsiolingvistika jne.)

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (8)

    katlinka profiilipilt
    katlinka: Eksam on nagunii õudne, aga see konspekt lohutab. Konkreetne, selge.
    12:18 30-12-2012
    zentty profiilipilt
    zentty: Sisaldab kõiki vajalikke teemasid. Suur tänu.
    17:12 04-05-2010
    123katu profiilipilt
    123katu: Suhteliselt põhjalik!
    15:39 04-04-2009


    Sarnased materjalid

    23
    doc
    Keeleteaduse alused
    25
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    18
    pdf
    Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
    30
    doc
    Keeleteaduse alused kevad
    40
    docx
    Keeleteaduse alused
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse eksam
    32
    docx
    keeleteaduse alused





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun