50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oliver Pajoste
Õppematerjali autor
Mudeli ennustusvõimet võib võrrelda ilmateateks kasutatavate meteroloogiliste töötamisega / edukusega. Keeleandmete mudeldamise eesmärgid: talletatud info töötluse olemus = olemasolev info ja teadmised ning see, mida oleme suutelised sellega tegema – nende olemust uuritaksegi, nt mis on mentaalsed representatsioonid? mida nendega tehakse? mentaalsete representatsioonide olemus – mis toimub ajus keeleandmetega? mudeli väljund on sel juhul keeleline väljend. kas mudel võimaldab reegleid, üldistusi, mis on olemuselt abstraktsed ja sümbolilised ning viitavad keelelistele kategooriatele, nt inglise keele mineviku moodustus. Psühholingvistika tuntumad mudelid: 1) Logogeni mudel – sellel on eelkõige ajalooline väärtus. Autor on Morton (1969). Logogen = vahend, mis kogub infot sõna esindatuse kohta füüsilises maailmas (nt trükis, eelkõige kehtiski teksti mõistmise uurimisel)
õpistrateegiate kujundamine; 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele; 5 3) erinevate aktiivõppevormide kasutamine, kuhu alla lähevad ka paaris- ja rühmatööd; 4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessi; 5) õppematerjalide mitmekesisus, nende kohandamine ja täiendamine vastavalt õppija eesmärkidest ning vajadust. 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Järgnevalt teen lühikese ülevaate võõrkeeltest, mida Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatakse. Eesmärgiks on anda ülevaade antud keelte arengust läbi ajaloo, nende tähtsusest ning selle muutumisest ja levikust tänapäeva maailmas, mis loob tausta sellele, miks just neid keeli tänapäeval Eestis õpitakse ja mille jaoks nende õppimine
Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine). Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev:
kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste
– taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja
tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele.......................................................................
· Substraaat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid; · Keelkontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidzin (mõlema keele sõnu ja elemente, puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks). Kreoolkeelte sõnad ei ole väga pikad ja tihti kasutatakse sõna kordust (nt mitmus: tingting) · Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (satnaseid jooni leitud nt sõnajärjes). Mingil põhjusel geograafilisel/poliitilisel põhjusel olnud väga tihedalt ühendatud. · kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund) nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, tumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi). Keelekontakt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid