Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Kordamisküsimuste vastused

2. sõnavara õpetati sõnaloenditena, 3. põhjalikud grammatikaseletused, 4. grammatika keskendus sõnade muutmisele, kuigivõrd lause konstrueerimine; 5. raskete klassikaliste tekstide lugemine, 6. teksti vaadeldi kui grammatika, mitte kui sisu tõlkimist, 7. harjutused enamasti isoleeritud lausete tõlkimine,  vähe tähelepanu hääldusele · audiolingvaalne meetod- tekkis USAs 1940-50tel Keeleõppija põhiline probleem: uue struktuuri õppimine. Pigem valmis konstruktsioonide drillimine kui reeglite selgitamine. 1. materjal antakse dialoogi vormis 2. õpitakse valmis fraase 3. struktuurikonstruktsioone õpitakse korrates 4. grammatikaseletusi vähe, pigem analoogia 5. sõnavara on piiratud ja seda õpitakse ainult kontekstis 6. kasutatakse lindistusi, silte, lipikuid jms 7. oluline on hääldus 8. õpetaja kasutab eriti vähe emakeelt

Keeleteadus

18

doc

Kakskeelne laps ja tema õpetamine

keskkool on tõsine keskendumine õppimisele ning edukale eksamite tegemisele ja tööelu aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

2

doc

Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs: Narva Vanalinna Riigikool.

Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid tegevusi, näidiseid jne sellek

Ühiskond

14

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

Kirjandus tekkis ka kohe poleemika õigekeelsusreeglite ja normide üle. VÕK eesotsas noorte teadlastega rõhutas, et keelelgi pole õigus kommenteerida teise inimese keelekasutust. Selle tundumad esindajad on Rein Kull ja Tiiu Erelt. 1979 olid keelekorraldusküsimused väga aktuaalsed ja kokku pandi uus vabariiklik õigekeelsuskomisjoni koosseis, kelle ülesandeks oli õigekeelsussõnaraamatu järelkontroll. Keskne probleem oli keelenormide õpetamine koolis ja nõuti normide lihtsustamist. Keelekorraldustöö tulemused on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Viimase aastakümne keelehoolderaamatud on keelekorraldajate kirjutatud. Tiiru Erelti kõrval on keskseteks Maire Raadik, Tiina Leements ja Sirje Mäearu. Nemad on kahe viimase õigekeelsussõnaraamatu koostajad. Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab".

Eesti keel

5

doc

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4

Pedagoogika alused

13

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

sajandil. Beiträge. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der Ehstnischen Sparche" (,,Lisandusi eesti keele paremaks tundmiseks": ajakiri, ilmus 1813-1832 ühtekokku 20 numbrit. Seal avaldati teadusartikleid eesti keele ortograafiast, sõnamuutmisest, lauseõpetusest ja sõnavarast, eestikeelsete raamatute arvustusi, eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest. Tähtsamaid keeleküsimusi, mille üle Beiträge lehtedel diskuteeriti, oli ühtse kirjakeele probleem. Ajaloolis-võrdleva keeleteaduse teke, soomeugrilisus. Keeleteadus hakkas huvituma sellistest teemadest nagu inimkeele päritolu, keele ja mõtlemise, keele ja kultuuri, keele ja ajaloo vahekord, keelesugulus, ühine ja erinev igas keeles. Rosenplänter rõhutas eesti keele tähtsust: seda peaks õpetama ka gümnaasiumis, mitte ainult rahvakoolis. 4. Eduard Ahrens. 1843 ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" : esimene, kus oli ulatulikult kasutatud

Eesti keel

11

doc

Kakskeelsus

Teises keeles õppivate laste põhilised arusaamis- ja toimetulekuraskused: 1. Õpilane ei oska reageerida. Paljud eesti koolide õpetajad on kurtnud, et muukeelsetele õpilastel, eriti siis, kui nad ei ole käinud eesti lasteaias, on suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi, sest nad loodavad ainult tõlkele ega püüagi öeldu tähendust aimata konteksti abil. 2. Õpilane jääb teadmisteta. Teises keeles õppiv laps ei saa kõigist aru, probleem tekib aga siis, kui õpilane seeläbi jääb teadmisteta. Õpetajat aitavad arusaamist soodustavad õpi- ja retseptiivsete oskuste arendamise meetodid ning lisaks lastakse õpilastel end vajaduse korral väljendada emakeeles. 3. Keskendumisraskused. Teises keeles õppiv laps väsib kiiremini ja vajab pikemaid pause. Ükski inimene ei jaksa aega keskendunult kuulata, vahepeal läheb ikka mõte mujale. Teises keeles kuulav laps väsib aga

Eripedagoogika

11

odt

Kakskeelne laps

Teises keeles õppiv laps väsib kiiremini ja vajab tihedamini pause. Teises keeles rääkival lapsel võivad tekkida väljendusraskused. Tal ei jätku sõnu enda verbaalseks väljendamiseks. Muud keelt kõneleval lapsel võib tekkida ka madal enesehinnang, kuna ta ei suuda end väljendada. Väga raske on täielikult omandada keelelist etiketti ja stiilierinevusi.  Suur probleem tekib muukelsete lastega töötamisel ka Õpetajal endal. Püüdes muukeelsele lapsele selgitada eesti keeles näiteks töö käiku, püüab õpetaja lõpuks teha seda lapse emakeeles, mida jälle tema ise ei valda. Siin tekib kakskeelsel lapsel uus probleem ­ eesti keeles ei saa aru ja tuttav emakeel, mida ta ju ka alles õpib, ei ole samuti arusaadav. Keelelises arengus mahajäänud lapsi ohustavad õpiraskused ning sotsiaalsed-

Lapse areng

Meedia

Kommentaarid (0)