Keeled on tähtsad
Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega
suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja
häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema
sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega.
Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning
väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks
nende omandamine nii tähtis on?
Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on
vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste
suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma
lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks
elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle
maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taniita
Õppematerjali autor
kuna seda hakatakse õppima juba algklassides aga vene/saksa keel tuleb alles hiljem. 2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus 99% noormeestest ja neiudest on kindlad, et tulevikus on võõrkeeled vägagi kasuliku. Ainult 1% vastanutest ei arva nii. 57% vastanutest usub, et võõrkeeled aitavad tulevikus hakkama saada hea töökoha leidmisel ning edu saavutamisel, välismaale reiside saab hakkama teiste inimestega suhtlemisega ja ei teki probleeme. 34% usub, et keeled on kasulikud ainult suhtlemisel, suhtlemine on elus tähtsamaid asju, kui oskad suhelda saavutad ka elus midagi. 9% ei põhjendanud enda seisukohta, et kas nende arust võib olla tulevikus võõrkeeltest abi. Noormeeste ja neidude vastus on ühine, 99% vastanutest on kindlad, et võõrkeelte õppimisest on tulevikus kasu. Mõlemate hulgas oli üsna levinud vastus, et võõrkeelte abil saab tulevikus ilusti hakkama nii hea töökoha leidmisel kui ka suhtlemisel. Töö
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide
Erinevus rikastab Maailm ei oleks pooltki nii huvitav, kui igal riigil ja rahvusel oleks üks ja sama suhtluskeel. Keeli saab küll jagada piirkondade järgi rühmadesse ning tänu sellele on samasse keelkonda kuulivad keeled veidi sarnased. Näiteks eesti ja soome keeled kuuluvad uurali keelkonda ning itaalia ja prantsuse keeled kuuluvad romaani keelkonda. Igal rahval on õnneks omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile.
Keel-rahvusliku identiteedi alustala Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima. Keelt peab täiendama, õpetama, kohandama ja võitlema ka teiste võõrkeelte sisse tulemise vastu. Viimane on aktuaalne olnud koguaeg kuid eriti oluline praeg
Reisimisel tuleb kindlasti kasuks, kui osatakse teed küsida või mõnda viidet lugedes aru saada, mida see tähendab. Iga pisematki sõna sõnaraamatust uurides läheks palju aega ja see oleks tüütu. Hädas olles oleks kindlasti hea, kui teaks, kuidas selles keeles abi paluda. Ja miks mitte leida uusi tuttavaid ja saada aimu, millise temperamendiga nad on. Seda ilma võõrkeelt rääkimata teha ei saa. Keegi meist ei ela kastis. Kellelgi pole oma maailma, kus on tähtsad vaid nemad ja reegleid saab teha ise. Selleks, et elus olla edukas ja seda endale kergemaks teha, peaks oskama rääkida võõrkeeli. Ma ei väida, et see ongi kogu edukuse võtmeks, kuid suurt osa sellest omab kindlasti. Mina arvan, et keelteoskus on kohe kindlasti rikkus, mille omandamine pole võimatu. See vajab küll aega ja tahtmist, kuid tasub kogu vaeva hiljem mitmekordselt. Keelteoskus on rikkus ja see on muutunud ja muutub aja möödudes üha tähtsamaks.
Möödunud aeg Unustatakse 20 minutit 30-45% 1 päev 50-65% 1 nädal 70-75% 1 kuu 80% (Kleinschrot h 2000: 46-48, 57, 64). 3.3. Kuulamine,Lugemine,Rääkimine Õppides võõrkeelt, kõik me saame kokku kuulamisega,lugemisega ja rääkimisega keeles.Kõik need oskused on väga tähtsad keeleõppes,sest just nende kaudu saame me keelt selgeks õppida. Paljutele keeleõppijatele on kõige raskem keeleõppes, kuulata hoolikalt ja mõista, mida nad on kuulnud. Kuulamisoskus on midagi, mis tekitab meis hirmu, eriti siis, kui öeldakse, et peame kuulama teksti või vestlust võõrkeeles (mida sageli esitavad inimesed, kes räägivad oma keelt) ning jutustama ümber selle sisu või vastama konkreetsetele küsimustele sisu kohta. Otsekohe küsime endalt: kui kiiresti nad räägivad
Teisel etapil umbes 2 aasta vanuselt hakkab tekkima kaks gramaatilist süsteemi nagu ükskeelsel lapsel hakkab tekkima gramaatiline süsteem. Veidi võib hilinded 2- 3 sõnaliste ütluste koostamine aga see ei ole levinud. Erinevus võib olla ka ehk ainult paar kuud. See mure, et ütlusi ei teki, ei tohiks olla kuni 2,5 aasta vanuseni. Kolmandas etapis eristuvad kaks keelesüsteemi ja 3 aastane kasutab neid juba mõlemaid hästi ning kujuneb välja dominantkeel. Sellest etapist mõjutavad keeled üksteist harvem. Suktsesiivse kakskeelsusega lapsed satuvad tihti just eripedagoogide juurde. Teist keelt hakatakse omandama siis kas lasteaias või alles algklassides. Parim aeg last panna õppima teist keelt oleks 3 aastane. Selleks ajaks on kujunenud mõtlemise ja kõne seosed ( 2 aastaselt) ja sellel ajal teise keele lisandumine võib viia lapse vaikima. Laps tahab saada enne sõnu ja kogeda uut keelt kui proovib seda kasutada. Kolme aastasel on olemas esimeses keeles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid