Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keele võnkumised (9)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Keele võnkumised #1 Keele võnkumised #2 Keele võnkumised #3 Keele võnkumised #4 Keele võnkumised #5 Keele võnkumised #6 Keele võnkumised #7 Keele võnkumised #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 673 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Töö nr. 17. Praktikum. Seisulainete tekitamine kellel ja nende uurimine. Antud arvutused ja järeldused. Viimasel lehel ka mõistete seletused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
xlsx

Keele võnkumised 17 arvutused

1 (+)3.79 ) /^2 _2=( 150.7 (+)3.28 ) /^2 _3=( 106.6 (+)2.32 ) /^2 _4=( 87.03 (+)1.89 ) /^2 _5=( 61.54 (+)1.34 ) /^2 Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud sagedused on küllaltki lähed mõõtmistulemuste kardinaalse erinevuse põhjuseks on ilm või ülemtoonide saamine. Käesoleva meetodi abil on siisk lähedaselt määrata keele omavõnkesagedust. amine Spikker Seisulaine on võnkeseisund d, mis tekib kahe vastassuunalise, 1 kulglaine interferentsi korral. interferentsi korral. =2 cos 2/ 2 sin 3 Lainepikkus on kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti v

Füüsika praktikum
thumbnail
8
docx

Füüsika I, praktikum 17, Keele võnkumised

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused

Füüsika
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika
thumbnail
571
doc

Mikolaj Kopernik

#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#? #SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv? #P^###ocQEz0#qq#z4?Um? #a#z##[#[##J%#J@ ##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg# 3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X #<#Q##> 4mT~*i6#- - ,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{ :uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90# zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E## #s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR- _6mx-U#y#y!d3h&?u.-,'#'- `8Vvoq#}3Km4h2O6Nv<- 9/w+FkF"+! R2#R#dOuc#Gi9[#s# #V#MQB#]#S##O7u#wnV 8'#:#m($#:| Q?}su[## P~<#g7#kAj#Kj^/#$U#JR X$Kx ? p#~4+7(} QY#V U?y# Y#p? AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#? [#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@? ###?K}B#5S aEF#@#{ ## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t&####M# L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i- m##=8 o@,n1e#o3X- ~, $n)#n##)PN^v@nNO8'5Z+##nDw b#vy$|^.TM;#Li N#o##'? o.##N

Füüsika
thumbnail
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

Kordub kindla ajavahemiku ehk perioodi järel. 53. Mis on mehaaniline võnkumine ehk ostillatsioon? Missugused mõjud sellel võivad olla. Keha perioodiline liikumine tasakaaluasendist eemale kord ühes, kord teises suunas. Võivad tekkida negatiivsed ja positiivsed mõjud, Negatiivne mõju Positiivne mõju Sildade, laevade korpuse, lennuki tiibade jms El.mag. Võnkumised (nähtav valgus, wifi, võnkumised telefon, röntgen jms) Aine (nt õhu) võnkumine- muusika 54. Mis on harmooniline võnkumine ja mis seda kirjeldab? Ühtlase ringliikumise projektsioon liikumise tasandiga ristuvale tasandile. Harmoonilist võnkumist kirjeldab sinusoid. Sinusoid- kõverjoon, mis on oma nime saanud siinusfunktsioonilt, mille graafikuna ta ka esineb. 55

Füüsika
thumbnail
615
doc

Europarlamenti kandideeriad

#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda ='/ Poissoni tegur on võrdetegur,mis iseloomustab ainult materjali omadusi. 1.5.Võnkumised 1.4.2.Tangensiaalpinge ja nihkemoodul 1.5.1.Harmoonilised võnkumised Eraldame deformeeritavast materjalis mõttelise kuubi ning käsitleme Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, mis on nihkedeformatsiooni, kui vastastahkude sumbumatu ja milles võnkuv suurus muutub suhtelist nihet y , mis võrdub nihkenurga ajas sinusoidaalse (harmoonilise) tangensiga... seaduspärasuse järgi. harmooniline võnkumine on võnkumine

Füüsika
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

keerisvoolud ei allu nii lihtsale matemaatilisele analüüsile. 25. VÕNKUMINE. VÕNKUMISTE LIIGID. PERIOOD, SAGEDUS, RINGSAGEDUS. HARMOONILISE VÕNKUMISE DIFERENTSIAALVÕRRAND JA SELLE LAHEND. VEDRUPENDLI JA MATEMAATILISE PENDLI HARMOONILINE VÕNKUMINE JA VÕNKEPERIOOD. SUMBUV VÕNKUMINE. SUNDVÕNKUMINE. RESONANTS. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Võnkumised liigitakse vabavõnkumisteks 10 ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõngete sagedusega, kasvab võnkeamplituud järsult. Sellist nähtust nimetatakse resonantsiks. Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge. Tähis T.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (9)

erkiko profiilipilt
Erki Kogres: Suhteliselt väärt kraam aga osad veaarvutused on siiski puudu. Näidiseks oma töö tegemiseks on OK
19:00 15-12-2009
1337pr0 profiilipilt
Andres nyym: Materjal tuleb pigem kasuks kui kahjuks.
00:45 05-04-2012
wilps profiilipilt
wilps: normaalne abimees
13:48 05-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun