Keele keerud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

txt

Eesti keele naaksud

"Can u say something in estonian?" Me: Pagana vana vanapagana tagavararatas Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi Kuu-uurijad t��-��l j��-��rel Kas see ei v�i v�i v�i v�imargariin olla? Kummitus kummitas kummikutega kummutis Kas ma v�in v�i ei v�i v�id v�tta Roosa rott r��vis roosi �lihea �likool Anna �lu �le �lo �e �la Mahlakas j�hvikas maitses soisel kaldal h�� Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal Kuula, kulla k�lanaine � kuuled k�lla tulnud vaime. Kabli klubi T���� - ��t�� Raudtee�les�idukoht Tagavararehepeksumasin J�ululaululaulja Lao�ueaiauuendamine J�ri���lest�us Asjaajajajajaama�lem Tohuvabohu Vanapaganatagavararahapada �ia�eoaaiaoa�ieau Uusaasta��vastuv�tuhommikuid�ll Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale! Kun

Eesti keel mitte-eesti koolides

15

pdf

Mõistatused

kurgualune (kirikuõpetaja); Raudne rott, villane saba (nõel ja lõng); inimesed, nende kehaosad: Pigine poisike, raudsed juuksed (peahari); Punane preili ja roheline kübar (porgand); Puust mees ja raudsed sukad (ader). B2a. Topeldatud lokatiivtuumad: `miski ~ keegi kuskil, osa temast ~ midagi juurdekuuluvat väljas ~ mujal': loomad, linnud, kalad: Harakas aidas, saba väljas (aidavõti); Härg kodu, sooled metsas (puu, palk); Kits keldris, keel väljas (tuli ahjus); inimesed: Preili tarõn, pleti välän 11 (porgand); Mees toas, habe õues (suits); muud: Pesa maas, munad taevas (õunapuu); Vorst varnas, ots maas (köis). B2b. Topeldatud lokatiivtuumad: `miski ~ keegi kuskil, tal miski kuskil ~ küljes': loomad, linnud, kalad: Lammas lautas, helmed kaelas (naine toas, pärlid kaelas); Härg müüg müürü pääl,

Folkloristika alused

13

pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga

Kultuur

7

docx

Pille riin ilood

Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab

Eripedagoogika

158

pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008  VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus

57

doc

Hiir rätsepaks

peni peale susiseb. Võta kinni, kus on pea, kus on jalad -- mine tea! On vaid ümar okaspall, pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees suure konna nina ees. Istus konn ja mõtles konn: ,,Asi päris tüütav on, kui see sääsk teeb kaua nii: pii-pii-pii ja pii-pii-pii!" Rõõmsaks muutus konna meel,  sääse suhu ahmis keel. ,,Ha-ha-haa ja hi-hi-hii! Kas teed veel nüüd pii-pii-pii?" Ats ja liblikas Väike Ats läks marjule astus põõsa varjule, noppis neli maasikat, märkas kõrrel liblikat. Pani marjad ära käest, võttis kähku mütsi pääst, tegi viipe sellega, püüdis kinni liblika. Liblikas on mütsi all. Väga paha olla tal, hakkas poissi paluma, vabakslaskmist nuruma: ,,Miks mind piinad, väike mees? Mul on paha mütsi sees.

Kirjandus

36

pdf

Neid linde me tunneme

oma mehega õnnelikku elu. Vanapagan pole enam julgenud oma tütreid rikkale mehele tulla kauplema. Harakas on uskumustes väga populaarne endelind. Rahvapärimusi harakast: 1. Tema ilmumine elamu lähedusse ning häälitsemine kuulutab külaliste tulekut, annab teada peatselt saabuvast, enamasti halvapoolsest sõnumist (käsk mõisa ilmuda, kohtu- teade, surmasõnum, halvad uudised). Seda välditi sõnadega: ,,Häid sõnumeid, häid sõnumeid, linnuke!" või ,,Pipart sulle keele peale!" 2. Õnnetused, mille endeks peeti haraka ilmumist elamu juurde (aiateibasse, lävele), on inimese või karilooma surm, tuleõnnetus. Halba püüti ära hoida linnule tuha või savi järeleviskamisega. 3. Kiirmus-kaarmus, varesele valu, harakale halu, musta linnule muu tõbi. Rebasele reetäis, soele suutäis, karule kapatäis - lapse kõht sai terveks. Mõistatusi harakast: 1. Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirikutorn, madalam kui ristikhein. 2

Bioloogia

5

doc

Ennosaare Ain

ENNOSAARE AIN Elisabeth Aspe Pärnu linnast 2 versta õhtupoole seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. Mõis oli lihtne kiviehitis, seisab ilusal kohal kõrgel jõekaldal, kesk väikest puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid pealtnäha kehvavõitu nagu enamasti sel ajal kõik hoonedki õlgkatusega, suitsunud, ilma korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta nai

Kirjandus

Kommentaarid (0)