Keel vallutas maailma (0)

Sarnased õppematerjalid

11

pptx

Keele teke ja inimeste ränded

I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012  Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline ­ sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme

Eesti keel

4

pdf

KEELEAJALOO KT

KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione

Kirjandus

12

pdf

Soome-Ugri keelkond

m.a. Soomevolga haru edasine jagunemine toimus indiaanikeelte kõnelejaid arvatakse 1000−500 aastat e.m.a ning umbes 2000 aastat tagasi jagunes läänemere- ( *on märgitud väljasurnud keeled ) kokku olevat umbes samapalju, kuid soome haru algkeelteks, ühest pärineb ka eesti keel. liivi indiaanikeeli on palju rohkem – üle Võrreldes indoeuroopa keelepuuga on uurali keelepuu algkeelte ja nende eesti 600

Eesti keele ajalugu

34

docx

Euroopa muinaskultuurid

Sageli on lähenenud primitiivselt, et rituaalid on seotud jahiga. Üritati looma kujutisele pihta saada. Umbes kolmveerand käejälgi koopas kuulusid naistele ehk koopamaalide loojaks olid valdavalt naised. 2008. a leiti Hohle Felsi koopast Saksamaalt kaeluskotka tiivaluust 21,8 cm pikkune flööt - 35 000 a vana. Paljud muusikariistad ei säili. 1995. aasta flöödileid (?) Divje Babest Sloveenias (vanus 65 000 - 41 000) – neandertallaste koopast ! Sloveenia arheoloogid – maailma vanim puhkpill ! Saksa arheoloogid – pigem karu hambajälgedega luu. Tegemist on neandertallaste koopaga. Paleoliitikumi lõpp ja mesoliitikum Põhja-Euroopas 7. loeng Jää kiht oli omal ajal küllaltki paks (võis olla mitu km paks). Eesti alal võis olla 1-2 km paksune jääkiht. See jääkiht vajutas maapinda alla poole. Pärast jää taandumisel hakkas maapind vähehaaval tõusma. Meie maastik on viimase jääaja poolt nii tugevasti kujundanud, et pole võimalik jälgi leida.

Ajalugu

25

doc

Üldkeeleteaduse konspekt

1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...

Keeleteadus

9

docx

KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME

.............2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? Huno Rätsep on oma raamatus ,,Sõnaloo raamat" (2002) möönnud, et inimkeeled on üles ehitatud ökonoomselt. Saame meid ümbritsevad maailma kirjeldada piiratud hulga sõnade abil. Siit võiks järeldada, et igal keelel on oma kindel arv sõnu, kuid päris nii see tegelikult ei ole. Sellele, et kui palju on eesti keeles sõnu, ei oska vastata isegi keeleteadlased. Järgnevalt võtan kokku Rätsepa ,,Sõnaloo raamatu" kaks peatükki: ,,Kui palju on eesti keeles sõnu?" ja ,,Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme". PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES

Eesti keel

12

doc

Keeleteaduse alused

Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks

Eesti keel

31

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse full konspekt

juures viidatud allikatega ja loengutel sadud teadmistega. Iga teema käsitluses pead kasutama minimaalselt kaht keeleteaduse mõistet ja neid selgitama ning selgituse allikale viitama. Üks alateema on keeleülevaate koostamine. ● Valmis tekst on 1800-2000 sõna pikk (ilma kasutatud mõistete seletuste, keeleülevaadete ja kasutatud allikate nimekirjadeta) Test ● Moodles ● Fred Karlssoni õpik üldkeeleteadus ja loengud ● A/MA Mis on keel? - kommunikatsioonivahend, vahend mõtte väljendamiseks Keele varieerumine - kirjalik, suuline üldkeeleteadus - üldine keeleteadus, kõikidele keeltele teaduslik lähenemine Kes on keeleteadlane? õige / hea ja vale / halb keel - keegi ei räägi valesti. vead on huvitavad, vead näitavad kuidas keel on ajapikku muutunud, kuidas reeglid on vastuolus keelereeglitega keeleteadus // keelekorraldus, keelehoole soovitused ja kirjeldused // seletused - miks tekivad teatud vead

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)