Keel, mõtlemine (0)

Sarnased õppematerjalid

36

docx

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG

o Amneesia liigid:  Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud)  Ulatuse järgi (täielik ja osaline)  Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne! o Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine) o Kõneaparaat- elundid, mida hääldamisel kasutame. o Keele struktuur:  Foneemid- eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele  Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim

Üldpsühholoogia

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on

Ülevaade psühholoogiast

10

doc

Keel

KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi

Psühholoogia

25

docx

Arengupsühholoogia

• nt laps ei mõista, kuidas kitsamasse, aga kõrgemasse vaasi mahub madalama ja laiema vaasiga sama palju vett Lapseea egotsentrism - maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel vaatepunktidel - laste kõne on samuti pigem egotsentriline -> olemuselt pigem monoloog kui dialoog, millel puudub selge kommunikatiivne  funktsioon. Animism – elu omistamine elututele objektidele. • Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. • Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad. • Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. • Eelkooliealised lapsed usuvad, et tegevus on elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub • Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget’ arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.)

Alternatiivpedagoogika

28

docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

­antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) ­ADHD ka täiskasvanueas ­depressioon ·Ravimata häired on püsivad ·Sõltuvus sekkumisest ja ravist ­häirespetsiifilised sekkumised ­erinevate teraapiate efektiivusus ­vahel vaja ravida pigem vanemaid Häirete klassifikatsioon Milleks üldse klassifikatsioon? ­info mingi kindla probleemi tüübi kohta ­epidemioloogilise info koondamine ­ühine keel uurijatele ja klinitsistidele ·RHK ­ 10 (ICD 10, 1993) ·DSM ­ IV (1992) ·DC:03 (1994) Lapse- ja noorukite häirete klassifikatsioon RHK 10s lastega seotud dgn. kategooriad ­ Psüühilise arengu spetsiifilised häired ­ Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häired ­ Teistes blokkides esinevad häired, mida diagnoositakse suvalises vanuses Laste diagnoosimisel silmas pidada: ­ lapsed muutuvad kiiresti

Arengupsühholoogia

36

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Hüpotaalamus ­ kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha ­ emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem ­ Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid?

Ülevaade psühholoogiast

74

docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s

Psühholoogia

36

docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) ­ hing, vaim Logos (kreeka k) ­ õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt

Psühholoogia

Kommentaarid (0)