Keel kui ühendaja ja eraldaja
Vene kirjanik Lev Tolstoi on kord öelnud, et keel on rahvuse hing.
Keel paneb ühe rahvuse end tundma ühtse ja tugevana, andes
seejuures inimestele veendumust, et me kõik oleme üks. Just keel
ongi see, mis teeb ühest rahvusest rahvuse, sest kui poleks keelt,
poleks meil ka kultuuri ega ka traditsioone. Me oleks vaid ühes
hallis massis ekslevad inimhinged.
141 aastat tagasi sai Eestimaa pinnal alguse
traditsioon, mida eestlased tänu oma ühtekuuluvustundele on
tänapäevani säilitanud. Ning see on laulupidu , mis on aastakümnete
jooksul olnud üks olulisemaid eesti rahvuse kui ka keele
kujundajaid.
Enne I üldlaulupidu polnud olukord meie maal
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
111 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KRand
Õppematerjali autor
,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb..." (C. R. Jakobson) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde
Sel puhul on kombeks rääkida tsivilisatsioonidest kui ühes või teises aegruumis elanud või elava inimkollektiivi tehnoloogia ja (enese)peegelduse, lihtsamalt väljendudes teo ja vaimu teatavast ühtsest esinemusest. Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Inimkeele kui suhtlemisvahendi teke oli otsustavaks teguriks inimese eristumises looduskeskkonnast. Keel on mitte ainult loodusmärkide ülekandmiseks kultuurimärkide keskkonda (inimene lahutas end loodusest seeläbi, et näiteks välgust kõneldes ei pruukinud ta ise välku näha), vaid keelest sai ise meedium, keskkond (keelemärkide abil püüti välku esile manada). Keel on olemise koda, nagu on seda kujundlikult nimetanud Martin Heidegger. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida.
..ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus). Mis on siis need eesti asjad,millest eestlus omale läbi aegade elujõudu on ammutanud ? Eesti keel- kaunis, keeruline, raske ent nii omane , et kahju oleks seda kaotada. Samas peab tunnistama, et meie keel on kaunis piiratud, me ei leia tihti sõnu, puuduvad paljud kasutuskõlblikud oskussõnad, reeglid on tihti reeglite eneste pärast, sünonüüme on palju, kuid kus on sarnase, kuid mitte identse tähendusega sõnad ? Keeleuuenduseta oleks meie olukord veelgi halvem, sirvides vabariigiaegset uudissõnade sõnaraamatut, tekib küsimus, milliseid termineid üldse varem rääkides kasutati? Paljud sõnad ongi loodud ju vaid teistes keeltes olevate sõnade katteks
(BNS 2007 ,,Van der.." ) Veel samal kuul soovitas ÜROs diskrimineerimisega tegelev Doudou Diene Eestil liikuda mitmekeelse ühiskonna suunas, kus riigikeele staatus on mitmel keelel. «Eesti keele oskuse nõue on normaalne,» sõnas Diene, lisades, et seda peavad oskama kõik Eesti kodanikud. Samas sõnas eriraportöör, et tema hinnangul ei vasta vene keele staatus praegu venekeelse vähemuse osatähtsusele Eesti elanikkonnas. Ta ütles, et vene keel peaks olema üks riigikeeltest ning samuti võiksid ka teised keeled pretendeerida riigikeele staatusele. «Multikultuurne ühiskond peab olema multikeelne ühiskond,». Diene sõnul soovitab ta Eestil üle vaadata rahvusidentiteedi mõiste. Tema hinnangul on Eesti riik nii keele- kui ka identiteediküsimuses kaitsepositsioonil, millelt tuleks üle minna dünaamilisele arengule multikultuurse ühiskonna suunas. (BNS 2007 ,,ÜRO.." )
Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem,
Praegu räägivad paljud mustanahalistest inimestest hirmu ja põlastusega. Samas ei tohi me unustada negatiivseid tegureid. Kindlasti on äärmiselt halb see, kui helgemad pead Eestist lahkuvad. Iga neljas noor on valmis välismaale tööle minema. Minu arvates on kõige suurem probleem Eesti rahvuse ja kultuuri hääbumine. Kaugel pole ka see aeg, kus eestlased hakkavad massiliselt muude rahvastega segunema. Me tüürime selles suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased. Kuna me oleme valinud tee Euroopa Liitu, siis on selline areng paratamatu. Eestlane, kes on 50 aastat elanud tsiviliseeritult, ihkab väikesest Eestist välja ning Euroopa Liit aitab sellele igati edukalt kaasa. Piirid on vabad, toll ja viisa on juba ammu ajalugu ning ühe riigi kodanikud võivad vabalt elada ja töödata teises riigis
hakkas ta 1848. aastal lehe asemel välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. Tallinnas
“selge mõistusega” - Ka praegu on tema luulest näiteks “Eile nägin ma Eestimaad” ja “Ta lendas mesipuu poole” kasutusel laulupidudel - Teemadest isamaa, vaimsed kannatused, loodus Venestamine - Ehitati katedraal riigikogu juures ja kabel Tartu Ülikooli katusele (sümboliseeris vene võimu) - püüdis nõrgestada balti erikorda - viis läbi Aleksander 3. - Vene keel sai asjaajamiskeeleks. Sellest tulenevalt vahetati ümber inimesed kes vene keelt ei osanud. Baltisakslased kaotasid positsioonid. - Kooliharidus läks vene keelseks. Alates algkoolist, omavaheline suhtlus täielikult vene keeles. (Usuõpetus võis siiski olla oma ema keeles) - Tartu Ülikool muudeti ka vene keelseks, katusele ehitati õigeusukabel. Ka ülikoolist pidid saksa keelsed õppejõud lahkuma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid