Keel ja kõne keeleline areng (1)

4
Kokkuvõte peatükist Allik , J., Luuk , A., Harro , J., Häidikind, jt. raamatust Psühholoogia gümnaasiumile

KEEL JA KÕNE

(Keeleline areng)

.Keele omandamise teooriad.
 ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada.
Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9- kuune kasutab just emakeele häälikuid.
Teooria vastuargumendid :

• Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha.
  
• Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine – laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammaatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel).
  
• Tugevate vaimsete häiretega laps saavutab lingvistilise taseme, mis ületab tema teisi tunnetuslikke vilumusi.
  

 KEELEORGANITEOORIA: keele keerukate reeglite omandamine on võimalik