Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keel ja kõne keeleline areng (1)

1 Hindamata
Punktid
Keel ja kõne keeleline areng #1 Keel ja kõne keeleline areng #2 Keel ja kõne keeleline areng #3 Keel ja kõne keeleline areng #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 216 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liina Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
ppt

Keel ja laste keele areng

­ Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis? ­ Oskab vastata jah-ei küsimustele · 3-aastaselt kasutab liitlauseid ­ Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal? ­ Hakkab pidevalt küsima miks? · 3 ­ 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist ­ teeb vigu, mida varem ei teinud ­ kasutab grammatikareegleid ka erandsõnadel (,,Isa tulis") · Kolmeaastastel hakkavad keeleoskuse suured individuaalsed erinevused kaduma Keele omandamise teooriad Õppimisteooria · Keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel kinnitamisel (sarrustamisel) · Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid, mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad · Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest, vigade korral parandavad · Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida, nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha

Psühholoogia
thumbnail
20
doc

Keel ja Kõne

Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................

Psühholoogia
thumbnail
3
doc

Keel ja kõne

1. Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" ­ Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Milliseid keele

Psühholoogia
thumbnail
30
pptx

Lapse kõne areng

informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. Lapsed moodustavad ka selliseid lauseid, mida nad kunagi kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria

Arengupsühholoogia
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
thumbnail
70
docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2

Psühholoogia
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

, miks?, millal?, ja kasutavad liitlauseid. Hakkavad pidevalt miks? Küsima. 3­4 aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist ­ laps teeb vigu, mida ta enne ei teinud. See näitab, et ta hakkab tundma grammatikareegleid, kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses suured individuaalsed erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need vähenema ja 4­5 aastastel näib olevat kadunud. Keele omandamise teooriad 1) Õppimisteooria - keel õpitakse ära - looja Skinner - keele õppimine põhineb meeldejätmisel, harjutamise, jäljendamise, kinnitamisel (lastega peab rääkima palju ja õigesti). Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega,

Psühholoogia
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi; liigselt suur rõhk tajul; esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine ­ üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine ­ tehakse järele kõnemaneeri või ­stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine ­ õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks ­ K. Lorenz

Psühholoogia



Lisainfo

Tegu on kokkuvõttega peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust Psühholoogia gümnaasiumile.

Materjalis on juttu: keele omandamise teooriatest nagu õppimisteooria, keeleorganiteooria ja kriitiline periood. Keel muutunud keskondades. Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees.

Lõik materjalist:
ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada.
Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid.


Kommentaarid (1)

Krisssuke profiilipilt
Krisssuke: tore
15:58 01-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun