50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karin20
Õppematerjali autor
Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine. 4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud ette, vasak jalg teeb hooliigutuse taha. 5. Kaugushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? – väljalennu algkiirus(9-11m/sek), väljalennunurk (19-24o), väljalennu kõrgus (50-75 cm), keskkonnatakistus (ilmastik, raja kate) 2. Kaugushüppe faaside jaotus: 1) Hoojooks –Jooksu alustamisest kuni tõukejala mahapanekuni. Peab olema kiirenev, pingevaba ja rütmikas. Pikkus oleneb sellest, kui kiiresti suudetakse saavutada maksimaalne jooksukiirus (Meestel 18-24 jooksusammu, naistel 16-20 jooksusammu). Hoojooksul kere kerge ettekalle. Kaugushüppe tähtsaim osa, mis määrab hüppe tulemuse. 2) Äratõuge – Tõukeajala maha asetamisest kuni selle eemaldumiseni maast. Tõukejala maha
alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist. 5. Kaugushüpe: 1. Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru- ja käärtehnika. 2. Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on liigile omase liikumisviisi väledus ja osavus alati nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuslikkuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkus
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ..............................................................................
Pöördega kuulitõuge jaguneb nelja faasi. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse Kaugushüpe kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga Millest sõltub kaugushüppe tulemus andja. (biomehaanika...nurgad, kiirused) ? Pallivise Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, Hoojooksu kiirus ja äratõuke kõrgus. Lisaks veel väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - õige maandumistehnika. Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast.
Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise j
See kujutab endast üle kõrge lati hüppamist. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. *Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. *Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga. Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord meeste kategoorias kuulub Javier Sotomayorile (Kuuba) hüpates 2.45m. Naiste kategoorias kuulub rekord Stefka Kostadinovale (Bulgaaria) hüpates 2.09m. Eesti meeste rekord on 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid