Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kaugõppe materjal (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Koosneb neljast osast:
  • Tööõigus
  • Tuleohutus
  • Töötervishoid
  • Tööohutus
    TÖÖÕIGUS
    (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999
    OHUTEGURID
    • Füüsikalised ohutegurid §6
    • Keemilised ohutegurid §7
    • Bioloogilised ohutegurid §8
    • Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9
    TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13
    TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14
    TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16
    TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17
    TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
    TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19
    TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24
    TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78
    PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233
    TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157
    TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424
    JÄRELVALVEORGANID:
    • TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee
    • TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee
    • TEHNILINE JÄRELVALVE www.tji.ee
    • RIIGI PÄÄSTEAMET www.rescue.ee
    • EHITUSJÄRELVALVE www.ehitusjarelvalve.ee
    • ELEKTRIKONTROLLI KESKUS www.eeinet.ee

    TULEOHUTS
    TULEOHUTUSE SÕNAVARA EVS-ISO 8421 :1998
    TULEKAHJUDE KLASSIFIKATSIOON EVS-ISO 8421:1998
    NÕUDED ESMASTELE TULEKUSTUTUSVAHENDITELE JA NENDE VAJADUS RTL 1998, 220/ 221, 875
    • TULEKUSTUTITE KLASSIFIKATSIOON (LISA 1)
    • TULEKUSTUTITE VALIK JA PAIGALDUS ( II JA III)
    • TULEKUSTUTITE KORRASHOID (IV)
    TOOTMISPROTSESSIDE TULEOHULIIGITUS
    KUSTUTID
    TULETÕRJE SIGNALISATSIOON RTL 2002, 78, 1202
    TULEKUSTUTUSMEETODID
    TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED RTL 2000, 99, 1559
    • NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE §4-§13
    • TULEOHUTUSNÕUDED TERRITOORIUMILE §14-§24
    • TULEOHUTUSNÕUDED EHITISELE §25-§38
    • TULEOHUTUSNÕUDED ELEKTRISEADMETELE §57-§66
    • TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE (LISA I)
    EHITISE TULEOHUTUS ET-1 0109-0235
    TÖÖTERVISHOID
    VALGUSTUS P. Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 120
    MÜRA P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 108
    VIBRATSIOON P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 116
    TOKSIKOLOOGIA P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 146
    TOLM P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 137
    KEMIKAALID EHITUSES P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 134
    KIIRGUS P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 213
    MIKROKLIIMA P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 124
    OLMERUUMID
    TÖÖOHUTUS
    RISK, RISKI HINDAMINE P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 44
    RISKI ANALÜÜS P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 53
    RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISE TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 2001, 17, 78
    TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITUSES RT I 1999, 60, 616
    TÖÖVAHENDI KASUTAMISE TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 2000, 4, 30
    SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309
    ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310
    TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616


    TÖÖÕIGUS
    TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
      
    Töökeskkond  
    Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
     
    Töökoht
    Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid.
     
    Füüsikalised ohutegurid
    Füüsikalised ohutegurid on:
    1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
    2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
    3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
    Keemilised ohutegurid
    Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
    Bioloogilised ohutegurid
    Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
    Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
    Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
    Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
     
     
    TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
     
    Tööandja on kohustatud:
    1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
    2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
    3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat;
    4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
    5) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;
    6) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
    7) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
    8) viima töötaja nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt töötingimusi;
    9) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid , tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
    10) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
    13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
    14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
    15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
    16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
    Tööandjal on õigus:
    1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras;
    2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
     
    Töötaja kohustused ja õigused
    Töötaja on kohustatud:
    1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
    2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
    3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
    4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
    5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
    6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
    7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
    8) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
    Töötajal on õigus:
    1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
    2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
    3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
    4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
    5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
    51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
    6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
    7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
     
    Töökeskkonnaspetsialist
    Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel võtma tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
    Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega. Tööandja peab teavitama töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonna ohuteguritest. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime , ametikoha ning kontaktandmed.
    Töökeskkonnavolinik
    Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
    Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
    Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
    1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
    2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
    3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
    4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
    5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
    Töökeskkonnavolinikul on õigus:
    1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
    2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
    3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole;
    4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
    (7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
    (8) Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu.
    (9) Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
     
    Töökeskkonnanõukogu
    Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
    Töökeskkonnanõukogu:
    1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks.
    2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
    3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
    4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
    5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
    (7) Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
    (8) Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi
    (9) Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
     
    TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS
    TÖÖAJA KESTUS
     
    Tööaja üldine riiklik norm
    Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist .
    Lühendatud tööaeg
    Tööaega lühendatakse:
    1) alaealistel
    2) Allmaatööl, tervistkahjustaval ja eriiseloomuga tööl -kui nad töötavad neis tingimustes vähemalt 30 tundi nädalas.
    Ületunnitöö
    Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kaugõppe materjal #1 Kaugõppe materjal #2 Kaugõppe materjal #3 Kaugõppe materjal #4 Kaugõppe materjal #5 Kaugõppe materjal #6 Kaugõppe materjal #7 Kaugõppe materjal #8 Kaugõppe materjal #9 Kaugõppe materjal #10 Kaugõppe materjal #11 Kaugõppe materjal #12 Kaugõppe materjal #13 Kaugõppe materjal #14 Kaugõppe materjal #15 Kaugõppe materjal #16 Kaugõppe materjal #17 Kaugõppe materjal #18 Kaugõppe materjal #19 Kaugõppe materjal #20 Kaugõppe materjal #21 Kaugõppe materjal #22 Kaugõppe materjal #23 Kaugõppe materjal #24 Kaugõppe materjal #25 Kaugõppe materjal #26 Kaugõppe materjal #27 Kaugõppe materjal #28 Kaugõppe materjal #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 405 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mutukene Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (5)

    raikozirul profiilipilt
    raikozirul: Suureks abiks...
    13:09 19-11-2009
    kristi_02 profiilipilt
    kristi_02: Aitäh

    16:46 13-12-2011
    z4j3biz profiilipilt
    z4j3biz: Abiks ikka.
    11:50 13-01-2013


    Sarnased materjalid

    53
    docx
    1 kursus tööohutus ja töökeskond
    22
    doc
    Tööohutus
    74
    docx
    TÖÖOHUTUS
    14
    pdf
    Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus
    30
    docx
    Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015
    34
    docx
    Töö tervishoid ja ohutus KT
    27
    doc
    Tööõnnetus ja keskkond
    14
    docx
    Riskiohutuse eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun