50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel. Mereõiguse allikad: 1) Eesti kaubandusliku meresõidu seadus KMS. 2) rahvusvahelised merekonventsioonid, mida reguleerib rahvusvaheline õigus.
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu määramise alused
Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku. (2) Kui vahekohtu kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt, võib viimane esitada
aluseks olla, tõendatakse kauba väljastamisel selle kogust ja seisundit kinnitatavate erinevate nimetustega dokumentidega (sõltuvalt lossimissadamate reeglitest või tavadest) - kommertsaktid, üldaktid, kahjustuse teatis, outturn-report jne. Kuid sellise dokumendi puudumine ei välista pretensiooni ja/või hagi esitamise õigust, kui tõendatakse, et akti koostamisest keelduti ilma mõjuva põhjuseta. Pretensioonide ja hagide esitamise õigus: Ühtne süsteem selles küsimuses, olgugi et mitmete riikide kaubanduslikku meresõitu reguleerivad koodeksid/seadused on püüdnud seda teha, sisuliselt puudub. Eelkõige sõltub see sellistest dokumentidest, nagu kaupade ostu-müügi leping, prahileping, kaupade mereveoleping, reisija mereveoleping, lähte- ja sihtsadama asukohariigi seadusandlusest jne., kusjuures olulist tähtsust omab nõude iseloom. Millised õigusdokumendid reguleerivad küsimust, tuleb vaadelda
See osa on fakultatiivne, palun selgitage tema otstarvet. 1.Laeva ehitusleping. a)Laev tuleb ehitada vastavalt lepingule. Ilma tellija nõusolekuta ei tohi muudatusi teha. Laevaomanik peab esitama prahtijale prahtijale koopia kogu lepingust. b)Muudatused tuleb kajastada lepingus koos maksumusega muudatuste tellimislehel. c)Laevaomanik japrahtija suhtlevad omavahel ja teevad koostööd kõigis laevaehituse küsimustes, kui ka lepingu vormistamise küsimustes. Prahtijal on õigus saata ehitustegevuse ajal töömaale oma esindaja järelvalvet tegema. d) Kui võimalik, siis laevaomanik peab garanteerima ehituslepingus prahtijale, kui ei ole võimalik, siis vähemalt proovima garanteerida prahtija kasumlikkust. Vastavalt ehituslepingu sättele on prahtija kohustatud aktsepteerima mõistlikult katva garantii summa. 2.Tühistamine ja kohaletoimetamine Prahtija on kohustatud aktsepteerima laeva mille laevaomanik on ehitanud vastavalt ehituslepingule
Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1. Sõlmitakse kompromiss kokkulepe Nähakse ette sätted, millega teatud vaidlused allutatakse kohustuslikule juristiktsioonile, kohtul on juristiktsioon. ÜRO kohtustatuut erinevalt siseriiklikust kohtust RV õigus näeb ette selleks, et vaidlust lahendada vahekohtus või arbitraazis, peab olema iga osapoole riigi nõusolek. Rahvusvahelise kohtustatuudi art 36 p 2 annab igale riigile õiguse deklareerida, et temal on nõus vastatikuse..... - siin on võimalus riikidel teha deklaratsioon. Konventsiooni omapära Töötati välja 9 aastat, 1982 võeti vastu. Omapärane oli see, et USA ei kirjutanud alla 11 osa pärast. Siis ta jäi 12 aastatks ootele. Grupp 77 arengumaad
Haagi-Visby reeglite (HVR), Hamburgi reeglite (HR), Rotterdami reeglite (RR) ja Kaubandusliku meresõidu seaduse (KMS) sarnaste sätete võrdlus merevedaja vastutuse kohta. Vastused tuua lühidalt koos viidetega vastavale sättele reeglites ja/või seaduses. Sätted HVR HR RR KMS Vedaja peab enne reisi ja reisi Vedaja peab 1
sellesse lülitada ka muid tingimusi ja klausleid. Sõltumata sellest, kes korraldab ja maksab kinni laadimis-lossimistööd, kannab vedaja vastutust kauba säilimise eest selle veoks vastuvõtmise hetkest kuni saajale üleandmise hetkeni. Mereveoleping sõlmitakse alati kirjalikult, sest seadus tunnistab seda ainult sellisel kujul. Mereveoleping võib ette näha kaubaveoks kogu laeva, selle osa või kindlad laevaruumid, või olla ilma selliste tingimusteta, s.o. vedajale jääb õigus paigutada kaup laevale oma äranägemise järgi. Kaasaegses laevanduses on kasutusel viis mereveolepingu liiki: meresaatekiri e. konossement (ingl bill of lading), prahileping e. tšarter (ingl charter party), tellimuskiri (ingl booking note), kaikiri (ingl berth note) ja kinnituskiri (ingl fixture note, fixing letter). Kaht esimest kasutatakse merevedudel väga laialt ja need on mereveolepingu põhiliigid, kolme viimast kasutatakse palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid