Katteseemnetaimed ehk õistaimed (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Katteseemnetaimed ehk õistaimed

Katteseemnetaimed ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitme-kesisem ja laiemalt levinud taimerühm.
Maailmas on õistaimi umbes 250 000 liiki, Eestis 1400 liiki.
Katteseemnetaime eristab teistest taimedest see, et tal on sugulise paljunemise organ õis ja õiest moodustuv vili.
Õistaimedel arenevad seemned kaitstult õies emaka sees.
Emakas on ülalt avatud emassuguorgan.
Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad .
Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed.
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile.
Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad.
Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele.
Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad.
Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega.
Vili aitab taimedel levida .
Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul.
Seemnete levik laiendab taimede kasvuala kümneid ja sadu kilomeetreid.
Õistaimede tolmlemisviisid on mitmekesisemad kui teistel taime-rühmadel.
Õistaimedel on osa rakke otsapidi ühinenud ja need moodustavad juhtteid.
Mõnedel õistaimedel on lehed muutunud okasteks või asteldeks, teisel koosnevad mitmest osast.
Õistaimede lehed ja varred on mitmekesisema ja keerukama ehitusega kui sõnajalgtaimedel ja paljasseemnetaimedel.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lizzzzuh Õppematerjali autor

8. klassi katteseemnetaimede e. õistaimede materjali kokkuvõte. Ehitus, välimus, levik, paljunemine, mõisted.

katteseemnetaimed õistaimed bioloogia taimed loodus põhikool katteseemnetaimed õistaimed

Sarnased õppematerjalid

odt

Vetikad ja samblad

Iga okaspuuliigi puit on erisugune: kuusk sobib hästi muusikariistade, näiteks viiulite valmistamiseks; mäanemiskindlat ja tugevat lehisepuitu eelistatakse laevaehituses; meeliva lõhnaga kadakapuidust valmistatakse tarbeesemeis. Noori vitamiinirikkid kuusekasve kasutatakse rahvameitsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses, okastest tehtu jahu ja pastat aga loomasöödaks 18. Katteseemnetaimede tunnused. Mille poolest on katteseemnetaimed arenenumad võrreldes teiste taimedega? Kõige arenenum , mitmekesisem ja laiemalt levinu taimerühm. Katteseemnetaimi eristab teistest kaks tähtsat tunnust: 1) neil on sugulise paljunemise organ õis, ja 2) õiest moodustub vili. Teistest taimedest täiuslikuma ehituse ja kohastumiste tõttu saavad õistaimed kasvada väga erinevates tingimustes : külmas Arktikas, veevaeses kõrbes, palavas troopikas,

Bioloogia

pptx

Katteseemnetaimed

ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED Ja viljad seemnete levitamiseks Neil on õied seemnete valmimiseks Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega Loodus sai kirevad värvid Õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. KATTESEEMNE -TAIMED Katteseemnetaimed • Ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitmekesisem ja laiemalt levinud tai Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest ….

Bioloogia

doc

Paljasseemnetaimed ja õistaimed

SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3

Bioloogia

doc

õistaimed

Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte

Bioloogia

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Taime algkoed. Tipmine, külgmine ja vahe-meristeem (algkude). Sekundaarsed akgkoed. 10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed

Aiandus

doc

Botaanika Eksam

Varases embrüogeneesis võime eristadakobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime

inglise teaduskeel

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. · Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné.  Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED  Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil.  Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)

Loodusteadus

Rohkem sarnaseid