Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Katastroofid, kliimamuutused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis sunnib eespool mainitud kõnelejaid selliseid murelikke avaldusi tegema ?
  • Kus on siis väljapääs ?
  • Mis on siis selle üksikkodaniku vundament ?
  • Kui hukas on ilm ?
  • Kui sinna ühe ööga kümme sentimeetrit jääd sajab ?
 
Säutsu twitteris

Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused
28.04.2007 00:01
Margaret Beckett , Suurbritannia välisminister

Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett.
Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.»
Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes.
ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi murettekitav.
Kuid mis sunnib eespool mainitud kõnelejaid selliseid murelikke avaldusi tegema? Kas tõesti vaid kliimamuutused?
Meid ähvardav oht on viimase kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud ja loodusõnnetuste tagajärjed aina tõsisemaks muutunud. Probleemi olemasolu kinnitavad hiljutised teadusuuringud. Nende mõned võimalike looduskatastroofide stsenaariumid ületavad isegi kõige suuremaid kartusi.
Seetõttu on muutunud ilmselgeks asjaolu, et õnnetuste ja tormide tagajärjed mõjutavad otseselt julgeolekupoliitika alustalasid. Juba niigi pingelistes piirkondades toovad looduskatastroofidest tingitud üleujutused, nakkushaigused ja näljahädad endaga kaasa rahvaste põgenemist kriisipiirkondadest naaberriikidesse.
Põud ja ikaldused põhjustavad toidu-, joogivee- ja energiapuudust sageli seal, kus varud on juba niigi kasinad.
Suurbritannia valitsuse tellitud ja möödunud aastal avaldatud uuringu, nn Stern Review Reporti andmetel ei ole nii ulatuslikke majandusprobleeme pärast Teist maailmasõda varem esinenud .
Me ei saa loodusmõjude küsimust vaadelda enam ainult kitsas rahvusliku julgeoleku mõõtmes – tegemist on vägagi üleilmse julgeolekupoliitilise probleemiga niigi hapras maailmas, kus riikide vastastikune sõltuvus üha suureneb.
Kahetsusväärselt satuvad esimesena löögi alla just need riigid ja rahvad , kes on kõige enam haavatavad ning pole võimelised selliste probleemide puhul piisavalt oskuslikult tegutsema.
Kindlasti ei saa me eelistada ühte probleemi teisele selliste oluliste küsimuste puhul nagu võitlus vaesusega ja tasakaalus looduse säilitamine. Kuid ilma viimaseta ei õnnestu ka esimest probleemi lahendada.
Kõigile, kes tahavad rohkem teada, missugused on teadlaste meelest meid ohustavate loodusõnnetuste laiemad tagajärjed, soovitan tutvuda Ameerika Ühendriikide sõjaväe nõuandva kogu hiljuti ilmunud jahmatamapaneva raportiga.
Nimetatud ühendus koosneb peamiselt USA armee endistest kindralitest ja admiralidest, kes oma pika karjääri jooksul on näinud erinevaid ohtusid alates külma sõja aegsest pidevast tuumarelvade vastasseisust kuni viimaste aastate jooksul ägenenud terrorirünnakuteni.
Kuigi need endised sõjaväelased ei ole olnud tüüpilised looduskaitsjad, rõhutavad nad esitatud raportis, et võimalikud tulevased keskkonnakatastroofid on Ameerika suurim julgeolekuoht.
Nende sõnul «põhjustavad just loodusõnnetused ebastabiilsuse suurenemist maailma pingekolletes». Seega hakkab tulevikus ÜRO Julgeolekunõukogus käsitletavaid küsimusi aina enam mõjutama meie planeedi muutlik ja ebastabiilne kliima.
Sellest murest ajendatuna kasutan Suurbritannia eesistumise ajal võimalust alustada ÜRO Julgeolekunõukogus esimest korda keskkonnahoiu arutelu. Praeguseks on 53 riiki ühinenud Suurbritannia alustatud debatiga, et aidata kaasa probleemi teadvustamisele (mis näitab, et kliimamuutuste küsimus ei jäta enam paljusid riike ükskõikseks).
ÜRO Julgeolekunõukogu on määratud vastutama üleilmse rahu ja julgeoleku eest.
Keskkonnaprobleemide sarnane mõistmine võimaldab meil tulevikus teha õigeid otsuseid maailma majanduse kaitsmiseks. Võitluses puhtama keskkonna eest ei saa teha vahet valdkondadel, millele tähelepanu pöörame – ühtmoodi on olulised nii keskkonna-, majandus- kui ka julgeolekuküsimused.
Alustatud debatt on silmapaistva tähtsusega. Arutelu näitab, et kliimamuutused on üks osa peamistest julgeolekut mõjutavatest teguritest. Suur osa rahvusvahelisest üldsusest on nüüdseks mõistnud ebastabiilsest keskkonnast tulenevaid ohte. Loodushoid vajab edaspidi meie pidevat tähelepanu.
Mida paremini õnnestub selle jagatud eesmärgi nimel koos tegutseda, seda turvalisemalt võime tunda end tulevikus.
Kliimamuutuste põhjustatud ohtude ennetamiseks peame tegema koostööd. Nii saame tulevikus vältida meid lõhestavaid konflikte ja tülisid.
Suurbritannia välisminister Margaret Beckett esines selle avaldusega ÜRO Julgeolekunõukogus New Yorgis 16. aprillil .
Energia säästmist takistab rumalus
30.03.2007 00:01
Heino Perv , Füüsik

Näeme oma igakuistelt korterimakse teatistelt, et valdava osa arvest moodustab järjest kallinev soojus .
Põhjused peaksid olema mõtlevale inimesele selged: järjest suurenev planeedi ülerahvastus, inimeste vajaduste ohjeldamatu kasv, mõttetud sõjad (mis on omakorda esile kutsutud ohjeldamatutest inimlikest kirgedest nagu võimuiha, religioosne fanatism jm) ning teiselt poolt loodusvarade, eriti energiakandjate piiratus .
Ei aita siin välja ka alternatiivenergia (taastuvenergia) varud – puit, turvas , tuul, päike. Neid lihtsalt ei jätku! Tulemuseks ongi järjest kallinev energia.
Kuni 7. novembrini 2006 maksis soojusenergia koos 5% käibemaksuga 418,95 krooni megavatt-tunni (MWh) eest. Kui nüüd üsna varsti lisandub 18-protsendine käibemaks, tuleb maksta 595 krooni. Hinna tõus 42%!
Oigame ja hädaldame väikeste palkade ja pensionide üle, peaasi et mitte midagi teha oma olukorra parandamiseks. Mitte millegi vastu ei tunta huvi, kuigi võiks kas või meelde tuletada koolis õpitud elementaarseid tehnika- ja füüsikateadmisi.
Kellel soe, kellel külm
Korteriühistute liidu korraldatud seminaridel ja foorumitel, samuti raadiosaadetes on korduvalt räägitud, et Põhjamaades (Soome, Rootsi) on energiakulu kilovatt- tundides ruutmeetri kohta aastas ligi kolm korda või enamgi väiksem kui meil. Eriti mainitakse Taanit, kus see suhe ulatub koguni kümneni.
Kus on siis väljapääs?
Esiteks – teha korda küttesüsteemid. Minna üle ühetorusüsteemilt kahetorusüsteemile, nii et radiaatorid on ühendatud paralleelselt senise järjestikühenduse asemel.
See võimaldab igal korteril oma toa temperatuuri reguleerida – nii on igal pool Lääne-Euroopa riikides. Pealegi võivad radiaatoritel olla termostaatventiilid, mis ka päikesepaistelise ilmaga automaatselt kütet vähendavad.
Räägitakse püstakute tasakaalustusventiilidest, kuid see ei aita, sest korterid on soojapidavuselt erinevad – oleneb ilmakaarest, korrusest, külmemad on maja otsmised korterid.
Väidetakse, et siis panevad kõik kütte maksimumile ja hoiavad aknad lahti. Millegipärast ei ole kuulnud , et näiteks Soomes oleks niisugune probleem.
Pealegi on olemas mõõtesüsteem, kus iga radiaatori peal on vastav andur, mille näitude järgi saab iga korteri soojaarve viia sõltuvusse tarbitud soojusest. Sellist süsteemi on Saksamaal kasutatud juba alates eelmise sajandi 20. aastatest . Samas suurendab see süsteem ka korterivaldaja huvi soojapidavust suurendada.
Kuigi soojasõlmes on regulaator , mis reguleerib kütet vastavalt välisõhu temperatuurile, ei saa üks automaat reguleerida kõikidele parajat temperatuuri. Kujuneb
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Katastroofid-kliimamuutused #1 Katastroofid-kliimamuutused #2 Katastroofid-kliimamuutused #3 Katastroofid-kliimamuutused #4 Katastroofid-kliimamuutused #5 Katastroofid-kliimamuutused #6 Katastroofid-kliimamuutused #7 Katastroofid-kliimamuutused #8 Katastroofid-kliimamuutused #9 Katastroofid-kliimamuutused #10 Katastroofid-kliimamuutused #11 Katastroofid-kliimamuutused #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Numpsik Õppematerjali autor

Lisainfo

Erinevaid artikleid sellest teemast.

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

226
doc
Portugali põhjalik referaat
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
1072
pdf
Logistika õpik
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
29
doc
Maailma ühiskonnageograafia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun