50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ponza
Õppematerjali autor
d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga
.." , kuid kellele ta ei jõudnudki kirjutada või ei suutnud ta otsustada. Kes olekski olnud Peeter Suurele vääriline järglane? Tollal polnudki Peetri jaoks temale sobivat järeltulijat... Selle võimsa impeeriumi rajaja aga haigestus 1725. aasta alguses ning suri 28. jaanuaril, olles ise vaid 52-aastane. Katariina II 6 ,,Peeter I" Nikolai Pavlenko lk 410 5 Katariina enne valitsejannaks saamist Katariina Sophia Frederike Auguste ehk Katariina Suur ehk Katariina II, sündis Saksa väikevürsti tütrena Stettinis, 21. aprillil 1729. aastal. Katariina toodi Venemaale juba väga noorelt, et ta paari panna tulevase troonipärija- Peeter Feodorovitsiga ehk Peeter III' ga, olles tollal ise vaid neljateistkümne aastane. Peale Venemaale tulemist omandas Katariina väga kiiresti vene keele, kombed ja usu, mistõttu sai ta õukonnas väga populaarseks. Peale selle oli ta laia silmaringiga ning erinevalt enda eelkäijatest ja Peeter I' sest
Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma
(1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest
1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega
klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter
Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega, näiteks Voltaire'ga. Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu, kumbki abikaasa omas nn favoriite. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis
Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis poeg, suurvürst Paul Petrovitš (tulevane keiser Paul I), ja hiljem tütar Anna, süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle. Oma armukestega sai Katariina veel lapsi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid