Kataloonia (0)

Sarnased õppematerjalid

56

docx

Hispaania uurimustöö

Madriidi vaatamisväärsused: · Mõned suuremad kirikud · Härjavõitlusareenid · Madriidi raekoda · Madriidi kunstimuuseum · Kuninglik Palee · Madriidi Peaväljak · Kuulus väljak  · Suur Park · Suur Katedraal Mõned pildid Madriidist: Barcelonas oli elanike arv · 1981 aastal 1 755 000 · 2000 aastal 1 500 000 Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elanike arv halduspiires on 1 593 000 (2005), kuid koos eeslinnadega on elanike arv üle 4 miljoni. Barcelonas asub Kataloonia valitsus Generalitat de Catalunya. Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. Rannajoont on ~ 5 kilomeetrit. Barcelona sadamas asub ka C. Kolumbuse lipulaeva "Santa Maria" koopia. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi

Geograafia

7

doc

Hispaania referaat

Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I

Geograafia

6

odt

Hispaania

Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I

Geograafia

12

doc

Hispaania kuningriik

Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I

Geograafia

14

docx

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25

Elanikke selles linnas on 2016 aasta seisuga 3,1 miljonit. Madridi piirkonnas elab aga hoopis ligikaudu 6,5 miljonit inimest. See on 3. suurim piirkond Euroopa Liidus peale Londoni ja Pariisi. Madrid on arvatud Lõuna- Euroopa suurimaks finantskeskuseks. Selles linnas tegutsevad ka üle maailma tuntud jalgpalli klubid Real Madrid club de futbol (Real Madrid FC), kus mängib Cristiano Ronaldo ja Club Atletico de Madrid. 8) BARCELONA Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besosi jõe suudmete vahel. Linna elanike arv 2016 aasta seisuga on 1,6 miljonit. Koos eeslinnadega on elanike arv üle 4 miljoni. Pindala on ligikaudu 6 korda väiksem kui Madridil ­ 100,4km2. Selles linnas asub kuulus La Sagrada Familia kirik, mida hakati ehitama 1882. Selles linnas tegutseb samuti üle maailma tuntud jalgpalli klubi nimega Futbol Club Barcelona (Fc Barcelona), kus mängib Lionel Messi.

It

16

doc

Hispaania referaat

Zaragoza ­ 601 tuhat elanikku Mlaga ­ 550 tuhat elanikku Bilbao ­ 359 tuhat elanikku Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4  · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele

Geograafia

4

doc

Hispaania

Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Hispaania kuningas on Juan Carlos I. Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel

Geograafia

26

docx

Hispaania uurimustöö

Pärast Franco surma sai 1975 kuningaks Juan Carlos I. Valitsus taastas poliitilisi vabadusi, parteid olid jälle lubatud. 17 1977 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga ja 1986 liituti Euroopa Liiduga. 18 7.Majandus 7.1 Tööstus Hispaania tööstus on jagunenud peamiselt viide religiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. Tööstus annab tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina-, ja toiduainetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metallitoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. 7.2 Põllumajandus Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)